Kuidas end aidata ärevushoogudega, mis kujunevad paanikahooks 23.10.18 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere
Oleb kannatanud ärevuse käes pea 15 aastat. On paremaid aegu ja halvemaid. Mainin siia juurde ka, et pole kasutanud ravimeid. Ma kardan kõikke Ma ei tea ,kuidas alustada enda ravi. Olen korduvalt käinud psühhaatril aga ravimeid võtma pole hakanud. Isegi vitamiini suhu panek toob esile hirmu.. no ja mida ma siis karda. .. esimene asi iiveldus ja kõhulahtisus ( iivelduse puhul äkki lämbun ära kui oksendan ja kõhulahtisus viib kehast vett välja ja siis vedeliku puudust) need teooriad on minusse kinnistunud. Olen nagu iseenda arst ;( nii jätkan.. kardan pearinglust, minestamist ( pole kunagi esinenud), ebareaalsust, äkki tekkib insult.. ja mudugi iga valu on eluohtlik. Selle loetelu põhjal ei kujuta ma ette, kuidas mind nt võimalik aidata oleks.
Samas käin tööl -kusjuures haiglas.. olen sünnitusjärgse osakonna põetaja. Olen sotsiaalne, ei karda inimestega suhelda, seltskondi, aegalt pidutsen, ei suitseta ( suits tekitab koheselt tunde surema hakkamisest) vahel ikka alkoholi võtan... kasvatan üksi kaht last.. materiaalselt ka kindlustatud, oman lube, autot, kodu...
Ärevus on hull kohe ärgates hommikul, see omakorda muudab mu tusaseks, ärritun kiirelt. Kuulan küll inimeste arvamusi aga, mis minusse kinnistunud seda raske muuta.
Vahel jaks nii otsas ja uga ärevusega mõte aga seekord äkki ongi midagi tõsist. Hiljuti veri võetud ja kopsupilt tehtud, südamw film jmt.. töötervishoiu arstil. Seal oli kõik korras.. vererõhk oli 130/90 ja lause no piiri peal paneb iga kord mõtlema aga äkki nüüd on kõrge ... ja äkki nüüd juhtub..
Igapäevased kaebused siis,, õhetamine, iiveldus, minestus tunne, kiire ärritus, kohene põgenemis instinkt, pean kõndima ja end kõhust masserrima kuna tunnen, et hakkan " õhku lendama), värinad, külna tunne.. Mõnikord kestavad antud tunded 2-3 h teine kord aind 5-10 min..
Kuidas ma end küll korda saan? Soovitusi?
Aitäh juba ette ära!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Terveks ei tee ei psühhiaater ega psühholoog - nemad annavad juhiseid, psühhiaater ka arstirohtu (vajadusel) - terveks teeb ennast harjutustega ikka igaüks ise.
Nagu sportlane - treener annab juhiseid, harjutusi peab sportlane ikka ise tegema.
Rõõmsameelset harjutamist! See on esimene mastipuu. Tuult purjedesse peab igaüks ise puhuma.

Vajalik on omapoolne kehaline-, vaimne-, hingeline-, sotsiaalne- ja religioosne (väärtushinnangute-maailmavaate) muutmine ravi, ennetamise ning treeninguga, enda kujundamine, arendamine. See aga vajab tahtejõudu, sihikindlust. Muidu jäämegi tablettide peale lootma - teie tabletiusku ei ole ja see ongi hea.
Tableti osakaal on 1/10, harjutuste osakaal 9/10 . Tabletid on vaid abivahend ja ilma nendeta saab ka hakkama.

Inimene elab keskkonnas ja sellega suhestumisel tekivad sisepinged - mida tundehellem inimene, seda varem inimene neid sisepingeid tunnetab. Lahendus: a) harjutused, et pingetest paremini vabaneda, neid maandada, b) harjutused, et end tugevdada - keha-, vaim- ...sotsiaalne- ..väärtushinnangud (vt eespool).

Loe eelnevaid ja leia endale paar-kolm harjutust-soovitust ja neid siis rõõmuga praktiseerida.
Päevik, et targad-head kogemused kirja panna.

Mitmekülgselt hästi (parandab pea ja sieorganite verevarustust, vabastab sisepingeist, annab enesekindlust ja usku endasse jne..) toimib minu Palve esimene samm. (vt varasemaid - Enneti Palve).

Tablette ei ole vaja.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?