Ärevushäire 22.04.18 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere,
14 aastasest saadik tegelen juba ärevushäiretega. Käin regulaarselt psühholoogi juures ja olen ka vahete-vahel söönud antidepressante. Tihti üks hirm läheb ja teine tuleb. Antidepressandid aitavavad hoida emotsioone ühtlasena, ehk pole liigseid tujude kõikumis nutust-naeruni. Naermisest-ärritumiseni. Psühholoogiga teeme käitumiseksperimente ja analüüsime mu mõtteid. Tean, et tagasilangused on normaalsed, kui jälle üks nädal kardan üksindust ja raske on üksi olla või sõitmine kodulinnast kaugemale. Teine nädal on kõik enam vähem korras. Püsima on jäänud hirm kaugemaid sihtkohtasid ette võtta. Kõige suurem hirm on hulluksminemise ees, mitte surma ees. Kardan, et üleöö või paanikahoost võib minna hulluks, nii et ma enam ei kontrolli ennast. Väidetavalt ei ole see võimalik. Tean, et mida rohkem nendesse situatsioonidesse astun, seda kiiremi suudan olla sellest kõigest üle. Siiski on see tunne halvav ja väga ebamugav. See pole täisväärtuslik elu. Kui juba kuskile puhkama minna kuskile spa-sse teise linna pole võimalik minna siis, kuidas ma veel puhkan ja enda mõtteid saan eemale viia. Kodus saab küll puhata aga see pole see.
Ehk oskate mulle häid nippe jagada, kuidas autosõidud üle elada? Just see, et ma ei suuda paigal kaua püsida ja hakkan mõtlema, st alateadvusest tulevad mõtted, et nüüd siis hakkab mul halb jnejne. Siis hakkabki halb, tuleb okserefleks ja paanikahoog ja on tuju juba rikutud ja ärevus püsib üsna kõrgena. Varem ei pööranud kehalistele sümptomitele tähelepanu, kuna teadsin et see on normaalne ja need ei kujuta mulle endast ohtu. Nüüd tuleb vaid mõte pähe, et ma ei suuda hingata normaalselt.
Olen alati tahtnud Tallinnasse teie vastuvõtule aga ilmselt on teil pikad järjekorrad ja Tartust-Tallinnasse sõit hirmutab mind. Tahaks väga jälle täisväärtusliku elu elada.
Suured tänud!
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Inimene ja keskkond (füüsiline ja sotsiaalne) moodustavad terviku. Väliskeskond on muutustega ja sise-keskkond peab olema nö muutumatu, stabiilne teatud kindlates vahemikes (kehatemperatuur, vererõhk jne. Kui väliskeskkonna tegurid muutuvad ja organism on nüüd liigselt tundehell, siis ongi foon ärevuse tekkeks - reageerib tundelisem valdkond: hingeline (emotsioonid), psüühiline, kehaline, sotsiaalne.
Mida teha?
Õppida pingeid maandama (tabletikene siin vaid üks osa) ning samas oma organismi tugevdama-karastama (hingeliselt, psüühiliselt, kehaliselt ning sotsiaalselt). Seda kõike - vt eelnevad (otsinguga -Ärevushäired, Paanikahood. Enneti palve, jne).
Õpetussõnad.
Terveks ei tee ei psühhiaater ega psühholoog - nemad annavad juhiseid, psühhiaater ka arstirohtu - terveks teeb ennast harjutustega ikka igaüks ise.
Nagu sportlane - treener annab juhiseid, harjutusi peab sportlane ikka ise tegema.
Rõõmsameelset harjutamist!
Hea harjutus:
Enneti PALVE (esimene samm) – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähtede poole, Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole.
Siis Lõdvestus. Rahulikult painutus ette alla, kael-õlad pingevabad (“Pea ripub
pingevabalt nagu Tootsi Maakera nööri otsas”), lõdvestub ka vöö piirkond.
Lõdvestub kogu keha! Rahuneb psüühika, rahunevad mõtted.
Tagasi lähteasendisse (püsti-asendisse): “rullin end püsti, sirutan end”.
Harjutuse eesmärk: keha ja mõttemaailma lõdvestumine ja hingeelu rahunemine, aju verevarustuse paranemine, õpivõime parandamine ja unustamise vähendamine.
Palveharjutust teen rahulikult, rõõmsameelselt. Alustan 3-5 korrast.
Leian endale ise sobiva korduste arvu.
Head harjutamist ja kõik saab korda!
Mona-Linda naeratust soovides
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Elu isu on otsas
Tere. Elu justkui on korras,naine laps ja oma maja.Töö on hea ja palk. Aasta aega tagasi tahtsin endalt elu võtta, pere jõudis sellel hetkel kohale ja kutsuti kiirabi.Olen aasta aega võtnud antidepressante. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Eestpalve aitab: Enneti palve, (vt internetist palveharjutust), soovida lapsele rõõmu, Abikaasale meleolu paranemist. Kehaline aktiivsus. Paraneb aju verevarustus, aktiveerub hormonaalne tegevus, lõõgastub ...
Loe edasivaimsed häired
Kuidas ma saaksin aidata lähedast , kellel on ilmselgelt mingid vaimsed häired ja luulud tekkinud, mida ta loomulikult ise ei tunnista? Perekond on talle vaenlaseks muutunud ja temaga ei ole üldse võimalik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Käesolevalt nõutakse Perearsti suunamis-konsultatsioonikirja.
Kui patsiendi käitumine ohtlik pt-le ja/või kaaskonsaetele - siis Psühhiaatriakliiniku valvetuba.
Isik vajab ravi. ...
Mitmeid öid magamata
Tere!
Kasutasin varem mitmeid kuid kventiapiin xr 600mg+kventiapiin 200mg. Jätsin 5päeva tagasi päeva pealt ära nii trazodoon 150mg kui ka kventiapiinid. Esimene öö sain hästi magada, teisel ööl ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine ja sellele vastavalt kehaliste ja vaimsete harjutuste lisamine.
Sotsiaalse elukorralduse muutmine, väärtushinnangute korrigeerimine.
Enneti palve ...
Diazepam-i tilgad lendamise ajal
Tere!
Olen elanud pikalt arevushäirete küüsis ning pika teraapiateekonna tulemusel olen saanud sellest igapäevases elus võitu. See nö viimane komistuskivi on lendamine, kus ma ikka ja jälle ...
Vastas dr Jüri Ennet
Diazepaam on nn kiirabiravim, tilgad võtta võimalusel ennetavalt - enne ärevust.
Kindlasti kehalised harjutsed, Enneti Palve (vt otsinguga). Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Trareti tarvitamisest loobumine
Tere!
Olen võtnud Traretti 50mg (1/3 tab) igal õhtul uinumiseks 8 kuud, nüüd soovin lõpetada.
Kuidas võiksin sujuvalt kasutamise lõpetama?
Vastas dr Jüri Ennet
Traretti - antidepressant. Raviarsti-psühhiaatriga koostöös saate AD annust vähendada, vajadusel mõne ravimiga asendada.
Soovitan kehalise aktiivsuse harjutusi, tehke Enneti palve harjutust (vt ...
estsitalopraam 10 mg
Tere. Alustasin juuni keskel estsitalopraam 10 mg võtmist ärevushäire puhul mis tekkisid näiteks toidupoodides/kohvikutes. Soov oleks rasedust planeerima hakata mõne kuu pärast. Kui ohutu oleks selle ravimi ...
Vastas dr Jüri Ennet
Soovid tühtajaliselt paika panna, Tabletidsujuvalt ära jätta.
Kehalised harjutused püevakorda.Töö/olme uuele lainele häälestada. Koostõõ perearsti ja naistearstiga.
HEAD HARJUTAMIST.
Jüri ...
Unehäired
Tere! Mul on probleeme unega, nimelt on mul raske uinuda, isegi kui võtan melatoniini. Öösel näen mitut unenägu ning enamus ajast mäletan neid ka hommikul. Samuti on mul hommikul raske ärgata, ei puhka ...
Vastas dr Jüri Ennet
Palderjan on hea, minu palveharjutus on hea - treenib väikevaagna lihaseid. (sirutus-ringutus, ette-alla painutus. Ja tagasi lähteasendise). Pea üleval ja ees-all parandab aju ainevahetust. Seega - harjutused. ...
Loe edasi,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks
soovitab jama
Vastas dr Jüri Ennet
Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...
Sylambra
Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet
vaimne tervis
Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: