Depressioonis mees 30.11.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen oma mehega 10 aastat koos olnud. Meil on 10-aastane vanusevahe, mina olen praegu 30ndates, mees 40-ndates. Mehel on varasemast abielust 2 last, üks neist nüüd juba täisealine. Jättis selle pere maha suure armumise pärast tütarlapsesse. Kolm aastat hiljem see kooselu purunes. Sel ajal saime meie tuttavaks. Mees oli sel ajal masenduses, ei usaldanud naisi. Mina olin kindel ja kannatlik. Mees oli kindel, et ei taha uut peret, ei taha kindlasti lapsi. Märkamatult hakkasime koos elama, märkamatult tekkisid läbi raskuste lapsed (oli mitmeid raseduste katkemisi, oli ka üks abort mexitsiinilistel põhjustel 20ndal nädalal neuraaltoru defekti tõttu, olid geeniuuringud ja ravi) - hetkel on meil 5-aastane tütar ja 3-aastane poeg, mõlemad terved. Aasta tagasi tekkis mehel kiindumus ühte 19-aastaaesse tütarlapsesse, mis seetõttu, et mõlemad tõrjusid seda pere olemasolu tõttu, sai ainult hagu alla ja on nüüdseks mõlemalt poolt arenenud ülepeakaela armumiseks. Tütarlapsel esineb ka paühholoogilisi probleeme. Nad on mitmeid kordi läind lahku ja saanud kokku. Oleme arutanud olukorda emotsionaalselt ja oleme arutanud rahulikult. Mees on olnud veendumusel, et ei taha lahku minna, ei taha teha lastele haiget, et meie oleme tema pere ja kodu, mina tema kindel linn ja varjupaik. On mitu korda lubanud, et nüüd on kõik selle teisega, aga ometi tuleb see ikka tagasi. Seda ka teisepoole initsiatiivil. Tütarlaps on meil ka kodus käinud meest nõudmas. Mees annab järgi, on armunud. Minu eest on püüdnud salata, öeldes, et ei taha mulle haiget teha, aga ilmselt ei taha ise ebameeldivusi. Ütleb, et ma ei saa teda usaldada, et ta ei saa ka ise ennast usaldada. Hetkel on mees täielikus masenduses: suhtleb ja saab kokku oma tütarlapsega, on napisõnaline kodus, millestki rääkida ei taha, mõtetel on blokk ees. On kõige suhtes ükskõikne. Inimesel on selge masendus. Jah, ma ei taha, et mu pere puruneks, aga ma olen mures tema kui inimese pärast. Ta on minu sõber ja laste isa ja hingesugulane - kuidas teda aidata? Ma ei saa teda psühholoogi ega paühhiaatri juurde. Ta lihtsalt ei tule. Ma ei saa ka kokku-lahku mängu mängida, see teeks lastele liiga. Kui tõesti armumine on nii suur ja tal on teisega parem, siis ma aktsepteerin seda, aga ta pole seda otsust vastu võtnid. Tahab teisega koos olla, aga ütleb et ei usalda teda üldse. Mind usaldab ainsana, ütleb. . Lapsi armastab, aga ei tegele nendega. Aga on neile füüsiliselt olemas. Mida teha? Kuidas inimest aidata? Kas ma saan teda aidata? Tunnen, et kui ma ei proovi, vean teda alt. Et saab jõudu tema alatine tunne, et naisi ei saa usaldada, et nad veavad alt.

Taustaks veel nii palju, et mehe töö viib teda kodust välja vaid nädalavahetusteks. 2-3 korda aastas on tal puhkus 1,5-2 kuud. Seetõttu ta on palju tegeevuseta. Puudub motivatsioon midagi teha. On ka rahamured. On hasartmängud, mille tõttu oli ka 15 aastat tagasi lausa psühhiaatriahaiglas (võlad, paranoia). On ka alkoholist sõltuvus. Tema tegevusmuster vahetubki täieliku initsiatiivipuudumise (tahab teha trenni, ennast arendada, tervislikult toituda, olla tegus, aga ei suuda) ja fanaatiliste sõltuvustega (hasartmängud, alkohol, väljaskäimine). Tema esimese abielu noorem poeg, praegu 16, on samuti psühhologiliate häiretega. Diagnoositud asberger, kesa ei ole kooli saanud juba mitu aastat ükski noorsookomisjon, psühholoog, eripedagoog ega keegi teine. Selle perega on tal kontakti vähe, laste ema siiski hoiab teda kursis. Aga ta osaleb vähe.

Tahan inimest aidata, ta on mulle oluline. Kui meie pereelu on läbi, siis ma aktsepteerin seda. Aga ma kardan, et kui mind pole, pole kedagi, kes oskaks näha asja tõsisust. Ta on ka mõlgutanud enesetapu mõtteid, aga ma ei tea, kas suudaks sellega lõpuni minna. Pigem on ta arg. Aga ma ei saa sellele loota.

Mida teha?
Kas peaksin ta jätma ja lootma, et see pauk toob ta elusse pöörde?
Kas peaksin olema rahulik ja kannatama (kui nad tülitaecad on meie seksuaalelu normaalne, meil on alati intiimselt hea olnud, kui aga nad ei ole tülis, siis mees mind ei puutu, tunneb nagu petaks oma armukest).

Ma olen siin laste pärast ja seetõttu, et mul on tunne, et see on keskeakriis. Lisaks, et ma näen, et ta vajab abi. Mina vajan ka abi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Valik on ÜKS: kas praegune pere ja lapsed
või beibe (lisanditeks suguhaigus või Hi viirus) ja alkohol (alkoholismiga kaasneb armukadedus ja koduvägivald).
Kõik muu on enesepettus ja probleemi "marineerimine", teiega Manipuleerimine!

Sõnad ja lubaduse ei maksa hundi udugi. Jutumehest-lubajast pole kunagi asja olnud - maksavad vaid TEOD: täielik karskus, hoolitsemine laste ja nende kasvatamise eest, hoolitsemine Laste Ema eest - pere eest.

Pingete maandamiseks ongi eelöeldu esikohal.
Rahustavad teed, lõõgastavad harjutused. Alkoholi ei tilkagi! Kasiinost ei tohi undki näha. Toiduraha söögilauale tuleb ikkagi õige tööga - Kasiino on lihtsameelsete lollitamiseks. Võidab alati kasiino-automaat - muidu kasiinoomanikud ju miljonärid ei oleks. Siililegi selge.

Laste ja enda heaolu nimel - OTSUSE peate mõlemad vastu võtma ja vastavalt sellele tegutsema.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?