Ärevushäire? 14.04.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Umbes kuu aega tagasi hakkas lambist pihta imelik olek. Keset trenni lihtsalt hakkas halb - näost valge, nõrkus, pea nagu käiks ringi, süda kloppis jne. Istusin pingile ning natuke taandus, seejärel läksin koju ja pikutasin paar tundi. Sellest saadik ikka üsna tihti(pea iga päev) koguaeg pea "paks", üldine nõrkus, vahest ka käed-jalad külmad ning paar krda ka suurem "hoog" peale tulnud - südamekloppimine, pea paks, nõrkus, iiveldab jne. Pöördusin perearstile, kõik analüüsid korras,kops korras ja ka ekg ei ole näidanud kõrvalekaldeid. Puhkasin natuke kodus ja mõni päev parem, mõni päev jälle suurem nõrkus ja selline rõhuv tunne peas. Hakkasin ka vitamiine lisaks sööma, kuna arst nii soovitas. Pöördusin taas arstile, kui keset päeva tuli nagu uus suurem hoog, ehk siis taas südamekloppimine, iiveldus, pea paks, nõrkus jne.. ehmusin ära ja sõitsi taksoga emo-sse, kus ei osatud öelda muud kui, et masseeriks õlgu ja kuna just analüüse tehti, siis pole muud ka neil teha. Kui sain aja perearstile, siis nüüd otsustasime võtta ka puugianalüüsid igaks juhuks. Samas ütles arst, et see kõlab väga nagu algav ärevushäire. Jah, nüüd olen lugenud juba päris palju selle kohta ja tõepoolest sümptomid klapivad.. Elus on olnud viimasel ajal palju muretsemist ka, ilmselt veidi ka tööstressi, mis küll minu arust pole väga suur olnud.
Füüsilistest sümptomitest esineb aeg ajalt ka käte "suremist", käte higistamist. Vaimselt pigem tekitab natuke hirmu hetkel see, et pole diagnoosi saanud, st kõik on natuke hirmutav.. et kui ikkagi ei ole asi puugis, siis tõenäoliselt saan diagnoosiks ärevushäire. Varem pole selliseid probleeme esinenud, va see et inimeste ees esineja ma otseselt pole kunagi olnud (nt. ettekanded, kõned jne)
Pikk jutt, aga nüüd tuleb ka paar küsimust.
Perearst muidugi hakkas kohe hirmutama (ei tea kas tahtmatult või ma ei tea miks), et ärevushäirega on üldse paha lugu, jään oma juhilubadest ilma (sõites pole mul ju midagi viga..), elu läheb halvaks jne. See tagant järele mõeldes väga eetiline vist polnud.. Kas tõesti saab minult juhiload ära võtta?
Kas suitsetamine ka soodustab "hoogude" teket või stabiilset imelikku olekut?
Kas Teie arvates võib tegemist olla ärevushäirega?

Nagu aru saan, siis põhiline osa ravis on siiski tegelemine iseendaga.. ei tahaks antidepressante ega muid ravimeid liiga kergekäeliselt võtma hakata. Kas on olemas ka inimesi, kes ilma ravimiteta terveks (tervemaks) saanud?

Aitäh juba ette vastuse eest ning vabandan segase jutu pärast :)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Juhilubasid keegi ära ei võta, ka ärevushäiretega inimestelt ei võeta.
Ärevushäire repertuaar on lai ja veidi-veidi on seda tunnetanud Igaüks meist. Igaüks.
Mida siis teha või tegemata jätta.
1) Non nocere e ei kahjusta! Targa inimesena teate, et suitsetamine ju erilisi plusspunkte ei anna (tegelikult üks või kaks mahvi veidi annab, aga kõik järgnevad mahvid on meile kahjuks).
2) Kui esimese punkti olemus arusaadav, siis järgnev juba "siililegi selge".
Ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg -ei. On Tervise-kaalukauss ja Häirete-kaalukauss. Iga tera Tervise kausikesse on kuldaväärt. Suur-võike, tugev-nõrk jne mõõdikud siis ei kehti. (Prügi silmas - ei pea ju kapatäis pori olema! Muuda nüüd märki - sama kehtib ka positiivse toime agensiga).
3) vt varasemaid soovitusi, tee neid ja kõik saab kõige paremasse korda (ja isegi arstirohtu ei ole vaja).
Rõõmu,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?