Ärevushäire 12.07.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Aasta tagasi diagnoositi mul mõõdukas depressioon ilma somaatiliste sümptomiteta, mille puhul kirjutati estsitalopraam 10mg (hommikul) ning alprasolaam 0,25mg (hommikul ja õhtul). Ravimite tarvitamisel algas meeletu pearinglus, uimasus ja väsimus (koguaeg haigutasin, mis lõi lausa jalust nõrgaks). Pärast 2-3 nädalast tarvitamist läks olukord hullemaks. Ühel päeval algas peavalu, mis läks õhtuks järjest suuremaks, kuni üks hetk tekkis ebareaalne tunne ja imelik surin peas. Seejärel tekkis kõhus põletustunne, ülekeha värinad, kananahk, külm higi, kõrge palavik, aegajalt ka krambid jalgades. Põletustunne kõhus käis erinevate inervallidega. Sümptomid kestsid õhtul mitu tundi, mils lõpuks leevenes ja sain magama jääda. Järgmise päeva hommikul oli meeletu väsimus ja kõhus keeras. Helistasin psühhiaatria valvearstile, kes ütles, et oli lihtsalt asjade kokkusattumus. Küsisin, et kas võin rohud ära jätta, kuna tunnen end halvasti siis öeldi, et estsitalopraami ei tohi aga xanaxi võin ära jätta/vähendada. Vähendasin seejärel xanaxit poole tabletini hommikul ja õhtul. Nädal aega oli enesetunne jube ja sarnased sümptomid õhtuti aga mitte nii intensiivsed, kuid selle nädala lõpuks oli jälle meeletult halb, mis hakkas õhtupoolikul pihta. Järgmine päev ei suutnud süüa, segasustunne, nõrkus, pearinglus ja aegajalt krambid jalgades. Kuna ei saanud arsti kätte, siis vähendasin estsitalopraami iseseisvalt 5mg peale. Peale lõunat Eestisse jõudes oli mul nii halb ja jalad tuimad (nagu oleks kümneid kilomeetreid jooksnud). Seejärel läksin koheselt erakorralise meditsiini osakonda, teadmatuses mis mul viga on. Proovid olid kõik korras ja vastuseks sain, et ravimite kõrvaltoimed ning edasi ühendust võtta perearsti/psühhiaatriga. Sellel päeval jätsin ära ka xanaxi ning edasi tarbisin ainult estsitalopraami. Enesetunne läks paremaks aga jäid sellised sümptomid: pearinglus, uimasus, raskustunne peas.
Jäin ootama aega kui saan 2 kuu pärast psühhiaatrile. Vahepealsel ajal jäi väiksemaks pearinglus ja uimasus kuid tekkisin uneraskused. Magama jäin alles kell 4-5 öösel. Voodisse heites tekkis rahutu tunne, kulmud iseenesest käisid üles/alla kontrollimatult, mis oli ebameeldiv ning elektrilöögi taoline tunne jalgades. Rääkisin perearstile, et ei suuda jääda magama ning ütles, et minu estsitalopraami annus on väike ja pean tagasi minema 10mg peale. Läksin tagasi 10mg peale ning mõne aja pärast sain ka rahulikult magada. Aga selle 10mg tekkis jälle suur iiveldus, pearingus , värinad ja raskustunne peas.
Lõpuks kui sain psühhiaatri vastuvõtule, sain teada et mul on tekkinud ärevushäired. Kuna ma tarvitasin odavamat estsitalopraami ravimit nimega Elicea siis otsustasime ümber vahetada orginaalile nimega Cipralex. Katsetasin teist ravimit kuu aega, millega tulid närvivalud ja elektrilöögi taolised tunded üle keha, mis kadusid umbes 2 kuuga. Kuna aga see rohi ka väga paremaks enesetunnet ei teinud siis otsustas psühhiaater minu estsitalopraami annust tõsta. Mina seda ei soovinud, kuna tundsin et ravimid põhjustavad seda ning arst ei tõstnud annust. Tegin psüholoogiga koostööd ja leidsin ka endale tegevust, mis natuke küll aitasid aga ikkagi oli igapäeva elu häiritud. Umbes 3 kuud oli küll halb olla aga väga palju ei seganud mind seni kuni ühel päeval aga hakkas meeletu kõhuvalu ja iiveldus, mille pärast kutsusin endale kiirabi. Kiirabi manustas valuvaigistit ja rohtu iivelduse vastu ning kuna mul oli ka kõht pinges ja ärevus siis ka diasepaami. Pärast seda mul hakkas väga halb, oksendasin ja tekkis hingamisraskused. Kiirabi võttis mind haiglasse kaasa, et teha proovid. Haiglas aga tekkis rahutu tunne ja veel suurem ärevus. Proovid olid kõik korras ja arvati, et kõhuviirus ning lubati kodusele ravile. Pärast seda haiglas käiku oli enesetunne mitmed päevad väga halb. Koguaeg iiveldus, pearinglus, raskus ja pigistustunne peas, värinad. Õhtuti kui magama hakkasin minema siis tekkis voodis hõljumise tunne, pea käis ringi ning tunne, et silmad lähevad tagurpidi. Enesetunne oli selline olnud 4-5 päeva kui sain kätte oma psühhiaatri ja rääkisin talle, mis ma tunnen. Psühhiaater tahtis tõsta estsitalopraami annust ning kui ma rääkisin, et mul on koguaeg halb olla olnud ja juba 6-7 kuud tarivtanud siis võiks proovida vähendada. Saime siis kokkuleppele, et kui nädalaga paremaks ei lähe 5mg estsitalopraamiga siis vahetame rohtu. Pärast estsitalopraami vähendamist läks vaikselt järjest paremaks ning jäin 5mg peale. Lõpuks oli enesetunne kõige parem selle poole aasta jooksul. Sain võtta 5mg umbes 2 kuud kui ühel hommikul läks rohu võtmine meelest ja siis otsustasin, et rohkem ei võta. Kokku olin võtnud 9 kuud ja siis hakkasid ärajätunähud, mis avaldusid väga tugevalt.
Nüüdseks on viimasest tabletist möödas 3 kuud ja praegu tunnen igapäevaselt imelikku tuima valu peas, mis aegajalt kaob ja tuleb tagasi, lisaks pearinglus ja aegajalt iiveldus. Ravimite tarvitamisel oli ülekeha ärevuse aeg värinad aga nüüd on värinad kadunud aga tunnen ärevust.
Hetkel on enesetunne halb, mis häirib väga palju aga tunnen end paremini kui AD-ga. Enesetunne enne AD tarbimist oli palju parem võrreldes praegusega.
Alkoholi ega narkootikume ei tarbi. Elustiili olen väga palju muutnud(kohvi enam ei joo, igapäevased jalutuskäigud, psühholoogi koostöö), kuid paremaks ei lähe.
Kas mul on siiani ärajätunähud? Kas peaksin uuesti hakkama AD-e tarvitama? Mida peaksin edasi tegema? Praegu on meeletu kartus erinevate rahustite ja antidepressantide ees, kuna tunnen nendega halvasti.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Arstirohtu võttes peab olukord koheselt paremuse poole minema, kui kõrvalnähud segavad, siis annust vähendada. Kui seegi ei aita, siis uus ravim!
Alprazolami ei soovita võtta skeemi järgi - see nn kiirabivahend ja ainult vajadusel, ka siin annusega "mängida".
Aga see on teile nüüd möödanik.
Arstirohte võttes (ja kui neid ka ei võta), siis ikkagi on vajalikud ka muud tervist edendavad harjutused - vastavalt nö nõrgale kohale (mis endast tunda annab).
Rohtudest soovitaksin Mirtazapinumit (Esprital) 7,5...15 mg õhtul - leida katsetamisega endale sobilik annus.
vt varasemaid soovitusi või sirvige Tervisemaja soovitusi minu raamatust "Väljavalitu"
Lahendid on olemas.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?