Halva iseloomuga mees 15.07.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olete mulle ka varem head nõu andnud eluraskustes toimetulekuga, siinsamas leheküljel. Nüüd aga tahaksin kuulda Teie nõu sellises valdkonnas, mis ei puuduta küll haigusi, aga siiski käib vist ka psühhiaatrite valdkonda. Kuigi ma ei tea, kas see on kõrvalekalle või lihtsalt halb iseloom, aga asi on selles, et mees, kellega elan koos juba 20 aastat on viimasel ajal eriti muutunud kuidagi närviliseks ja minu suhtes terrroriseerivaks. Vanust on tal 55. Tegelikult on ta elu aeg olnud küllaltki enesekeskne, teisi halvustav, kapriisne, kui miski ei ole talle meele järele, siis vihastub. Mind väga häirib see, et ta teiste inimeste ees minu peale käratab ja kui miski talle ei meeldi, siis ütleb mulle teravalt, halvasti, alandavalt. Olen palju alla neelanud selliseid solvanguid, kuid tunnen, et mind alandatakse ja solvatakse. Võib olla on see minu probleem, aga võib olla ka tema oma. ma ei suuda selles selgust saada. Sest temaga ilusti rääkida ei anna, ta ei saa aru, et on midagi valesti teinud, et on teist alandanud või solvanud, õigustab ainult ennast, et miks sa siis tegid nii ja miks sa oled nii saamatu, et ei saa jne. jne. aga ei jõua asja sisuni, et oma kaaslast ei kohelda alandavalt ja ebaviisakalt, eriti võõraste juuresolekul, kaubanduses või kus tahes kohas. Seega palun teiepoolset hinnangut sellisele käitumisele ja ka seda, kuidas peaksin reageerima mina...kas vihastama ka avalikult, kõik alla neelama ja olema vakka, sest rääkimine ei aita, teeb asja veelgi hullemaks. Kuidas käituda sellises olukorras ja kuidas sellise inimesega käituda, kui ta hakkab mind alandama ja solvama? Kas on lootust, sellist joont inimese juures üldse taltsutada, muuta, või siis tuleb tõesti vanas eas veel lihtsalt eemale minna, kuigi on koos kodu loodud jne.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Isiksust selles nooruses ümber ei kasvata ja ei olegi vaja. Seoses sellega on otstarbekas endale selgeks teha käitumismallid, mis aitavad ennast ja kõiki teisi pereliikmeid säästa. Liigne selgitamine ägeda vestluse käigus harilikult sihile ei vii. Targem on katkestada see taktiliselt või püüda hoopis vältida.

Teatud küsimustes-põhimõtetes tuleks siiski pererahu huvides kindlaks jääda... ja helgematel hetkedel sõnastada oma seisukohad. Enda alandamist lubada ei tohi. Ei tohi - siin peab kindlameelne olema ja järeleandmisi ei tohi teha.

Naised on enam sõnaderohked selgitajad, meeste sõna võiks rohkem kaalukam olla, seega oleks õigem avaldada oma seisukohti harvem ja mitte iga nö tühise asja puhul.

Kui uutmoodi käitumine vilja ei taha kanda, siis tuleb ennast säästa ja püüda sellistest traumeerivatest olukordadest hoiduda või vähemalt mitte südamesse neid liigselt võtta.

Võib ka arsti külastada, et leida lahendus kas käitumise muutmise või ka mõne sobiva rohu kasutamise eesmärgil.

Meeste käitumise "muutumist" vanemas eas esineb, eriti kui ollakse pensionil ja kui ei omata otsest rakendust hobide või muude huvialadega tegelemise näol. Proovige leida talle mingi füüsiline või vaimne rakendus, tunnete oma meest paremini kui keegi teine. Naiselik heatahtlik kavalus aitab sageli hästi juhul kui isiksus pole pöördumatult muutunud.

Enda alandamist lubada ei tohi!
Naiselik diplomaatia aitab teil leida õigeid lahendeid.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?