Alkoholisõltlase ravi 14.07.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, mina ise olen meesterahvas, aga patsiendi kandidaat on noor naine, keskmise liikumispuudega. Ja temaga seob mind armastus. Tahaks enamat, aga hetkel on see väga küsitav. Neiu on täiesti padujoodik. Läheb kõik, mis vähegi uimastab, alkoholile vastupanu võime on juba nii madal, et kolm klaasi õlut ja ta on juba desorienteeritud ruumis ning näeb hallutsinatsioone. Sageli käitub vägivaldselt. Ei söö. Ainult jook. Joogi kättesaamiseks teeb nagu sõltlased ikka: valetab, varastab, manipuleerib, müüb oma keha joogi saamiseks. Lõigub käsivarsi. Küll pindmised haavad, aga võib ka tõlgendada kui enesetapukatseid. Kainena suht depressiivne, samas kergesti ärrituv. Kaebab kaela ja selja valusid. Tundub nagu alkoholismi trikliks on olnud kunagi väljaravimata depressioon. Ei kirjuta siin kohal sellest kuivõrd koormav ja majanduslikult kallis on sellise inimesega suhestumine. Olen täiesti teadlik, et olen muutunud tema sõltuvuse kaassõltlaseks (ehk siis nii, et ma ju tean, et ta valetab mulle, küsides söögiraha, aga ma ikka annan. Lootuses et äkki siiski ostab ta süüa ka. Keegi ei taha ju et ta armastatu nälgib). Seega lasen ju tahtmatult tal oma sõltuvusega edasi tegeleda rahastades seda tahtmatult ent emotsionaalselt sunnitult.) Endast ka siis natuke. Siis saate aru, et minu tegevusel on teatud piirid ja üle oma varju ei hüppa. Olen sügava liikumispuudega mees, lisaks liikumispuudele on ka väga häiriv kõnepuue. Mistõttu tööturul on väga raske. Hetkel olengi jälle töötu. See olukord seab omad piirid. Eelkõige rahalised. Sest oma puudega saan igapäevaelus enamvähem hakkama, kibestunud pole ja optimistliku ellusuhtumisega. Muidugi on pikaajaline töötus jätnud mulle ka omad jäljed... ikka tuleb ette hetki, kus tuju on nullis ja meel on kurb. Samuti see neiuga toimuv on minusse omad jäljed jätnud. Lihtne soovitus, mida olen kuulnud. Jäta maha. Samas kui mind oleks vastsündinuna haiglasse jäätud vanemate poolt, oleksin praegu arengutasemelt ehk debiilne ja voodihaige. Ma pole inimene, kes esimese probleemi ilmnemisel eesmärgi saavutamisest loobub. Nagu ka praegu. Otsin oma neiule abi. Ja võimalikult haigekasssa kulul. Sest minu hetke majandus seis ei luba tasulist abi osta. Midagi peab tegema ja ruttu, sest ta on väike ja ühel ajahetkel ta tervis enam seda mürgitamist vastu ei pea ... matused. Olen matnud mitu oma endist alluvat, kelle surma põhjus oli alkoholismist tingitud. Nii et tean üsna täpselt kuidas selline asi mittesekkumisel lõpeb. Seadust muuta pole aega, ehkki seda peaks tegema, käsitlema kõiki sõltuvushaigusi võrdselt haigustena ja tagama vabatahtliku ravi tasuta. Rahandusministeerium mõelgu parem saamata jäänud aktsiisi asemel saamata jäävast tulumaksust. Surnud ju ei tööta. Ma ei pöördu sageli oma muredega võõra poole, aga hetkel olen küll nurkasurutud ja mõistus on otsas. Palun nõu.
Lugupidamisega.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Naisterahva puhul - alkoholism ja depressioon ja teil - depressioon ja "terendav" alkoholism (kui jätkate alkoholiga nö kaassõltlase lainel).
Jutud siin ei aita, vajalik on:

a) naisterahva puhul haiglaravi (ambulatoorselt siin tulemust ei saa) - perearsti saatekirjaga siseosakonda ja sealt siis vajadusel veel hooldusravikliinikusse (siin aga oma-osalustasu, aga elukohajärgne omavalitsus saab siin toetust anda, nende sotsiaal-töötaja on ka vaja meeskonda haarata).
Wismari Haigla on erahaigla ja väga kallis (erahaigla peabki oma kulud tasa tegema) ning ei tule seetõttu ilmselt arvesse.

b) teie puhul - depressiooni ravi ja alkoholile teadlikult ja kohe täielik pidur (eeskujuks temale ja vaimu ning hingejõu suurendamise aspektis ka v. vajalik).
Kannatlikkust, lahendid on olemas. Teie eeskuju innustab teid mõlemaid!

Alko-narko raviküsimused tervishoiusüsteemis on küll, nagu ütlete, suurte puudujääkidega, s.o. toimib erasüsteem, riiklik süsteem piirdub suuresti narkomaanidele süstalde ja metadooni jagamisega.

Psühhoaktiivsete ainte tarbijate ravi vajab uut alko-narko riiklikku poliitikat.

Alko-narko joobes roolijaid tabatakse nädalavahetustel 20...40, aga kui paljud jäävad tabamatta??
Targad teavad, et roolis on promillidega iga päev tuhandeid!!
Kus see alko-narko riiklik poliitika on? Kus?

Lonkab ka maksusüsteem ja sellest tuleneb Haigekassa poolne rahastamise/rahastamata jätmise süsteem.

Seega - ühiskondlik aktiivsus ja sekkumine aktiivselt poliitikasse meie kõigi poolt on väga-väga vajalik.

Jõudu ja kannatlikkust ja saate tulemusi.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?