Kas tõesti paanikahäire??? 06.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen juba 5 kuud paanikahäiretega elama pidanud. Käin perearsti jutul, psühholoogi juures. Iga kord, kui psühholoogi juures käidud, siis olen rahulik...aga nii kui kodus olen ja kuskilt paha hakkab või valutab, siis valdab mind surmahirm, et nii nüüd suren ära...satun paanikasse kohe. Olen 2 lapse ema ka...väiksem neist on 1aastane. Elukaaslane käib iga päev tööl, et puhkust eriti ei ole mul. Aga neid sümptomeid on nii palju, et lihtsalt kardan, et mingi muu paha haigus...Korra tabas mind öösel paanikahoog, see oli jube, jalad ja käed olid jääkülmad, süda peksis meeletult. Mul on hommikuti nii tihti süda paha ja vahel hakkab ka toit vastu. Pidevalt tunne, et minestan ära, vahel tunne, et kohe jääb hing kinni, kaelas nagu oleks imelik tunne, roiete valud olid vahepeal iga päev, parempoolne rind vahel valutab, oleks nagu gaasid. Selline tunne, et käe peal veresooned on nii pingul, ebameeldiv lihtsalt. Neid sümptomeid on veel, peavalud on ka väga tihedad.

Kas tõesti kõik need viitavad paanikahäirele???

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

No viitavad küll.
Psühhiaatri jutule ja saate ka arstirohtu abiks. Omapoolseid harjutusi on ka vaja teha (vt. varasemaid soovitusi ärevushäirete vallast).
Piisav puhkus-uni on vajalik, peab olema julgust ja veidi ka oskust puhata.

Esivanemaid appi kutsuda, et mõned puhkehetked tekiksid, abikaasa lai õlg peab ka toeks olema.
Ka väiksed pausiminutid, lõõgastus-hetked on väga olulised. Oskus lõõgastuda, pingeist vabaneda - see on õpitav. (vt. minu Palve-Meditatsiooni esimene samm).
Koostöös ja üksmeelel saab häid tulemusi.
Kõik saab korda!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?