Ärevushäire?! 03.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Minu mure sai alguses detsembris, mil peale füüsilist koormust ehk siis sporti tehes ja peale treeninguid tundsin lihastes nõrkustunnet ja väsimust. Selline olukord tekitas ärevust ja muret. Muidugi läksin kohe perearsti juurde, kus tehtid vereproovid ja omal algatusel läksin ka spordiarsti juurde. Uuringutest selgus, et mul on taastumine aeglane, kuid miks aeglane, seda ma ei tea. Loomult olen juba suur muretseja ja sealt ilmselt kogu järgnev alguse saigi. Kuna pean veel arste külastama, et selgitada välja põhjused, siis see kõik väsitab juba vaimselt. Ise kardan natuke mõnd lihashaigust, kuid selgust saan alles ehk kuu pärast, kui neuroloogi juurde lähen. Muidugi olen natuke hakanud kartma arste (kartus ja ärevus tulevad sisse) ja kõiksuguseid uuringuid, kuigi põhjust ju ei ole. Võib-olla on see sellest, et olen kergelt liimist lahti.
Igatahes olen üritanud säilitada rahu, kuigi see ei ole sugugi lihtne, kui kindlustunne puudub. Kui saaks teada, et lihashaigust ei ole, siis ehk suudan lõpuks rahuneda, kuigi kindel ilmselt ei saa millestki olla. See teadmatus on toonud sellise ärevustunde sisse. Perearst panigi diagnoosiks ärevushäire (see on ehk natuke kiiruga pandud)ning kirjutas Alprazolami välja, kuid ma ei ole julgenud neid eriti võtta, kartes, et tekitab sõltuvust ja ega tegelikult ju see olukorda ei lahenda ka. Algul võtsin päevas 25 mg (jagades selle hommiku ja õhtu peale) ja nii kolm päeva. Kuid kuna tulekul oli maraton, siis kolm päeva enne suusasõitu tekkis unehäire, kaks ööd kannatasin ära sellise lünkliku une, kuid kuna sõit oli tulemas, võtsin enne sõidu päeva pool tabletti, vastasel korral ei oleks ehk sõitu suutnud ära sõita. Ilmselt selline rahutus enne sõitu tekkiski jamadest lihastega, kartsin, et ei suuda lõpetada ja tekivad probleemid, kuid tegelikult midagi ei juhtunud. Peale maratoni sain tohutult energiat ja olin õnnelik, et siiski läksin üritusele. Eks neid sõite ole veel olnud, kuid nendega olen ilma rahustiteta toime tulnud. Ilmselt on palju ka peas kinni. Sport aitab ikka väga palju. Peale seda maratoni sain kaheksa ööd korralikult magada, kuid siis tuli jälle üks lünklik öö, mis tekitas ärevust ja muret, et kas jälle tulevad uneta ööd. Katsun toime tulla looduslike preparaatidega.
Kuid kuna tunnen, et olen natuke siiski liimist lahti, panin psühhiaatri juurde aja, kuid sinnani veel pea kaks kuud, järjekorrad on liialt pikad. Ja nüüd tahakski teada, kas sellisest olukorrast on võimalik ilma AD-deta välja tulla, kardan neid väga, sest kes neid ikka kasutanud on, jäävad ka neid kasutama? Kas on võimalik, et spetsialistiga suheldes on võimalik sellest olukorrast välja rabeleda veel? Ütleks veel nii palju, et detsembris olin sügavamas mülkas, millest välja ronisin, nüüd on oluliselt lihtsam, kuid siiski tunnen, et igaksjuhuks pean abi otsima, sest alakõhus on siiski pingetunne ja ärevus ründab, kuigi olen üritanud rahuneda ja positiivselt mõelda. Kuid kuna psühhiaatrini on aega veel, kas on oht, et olukord võib hullemaks minna, selles mõttes, et kas nn. ajukeemia võib väga muutuda? Kas üldse on kunagi võimalik sellest pääseda? Käin nii palju väljas kui võimalik ja teen sporti ja tegelikult see aitab, kuid on päevas hetki kus elu tundub tühine ja on päevi, kus näen, et elul on tohutu mõte. Ses suhtes saingi aru, et mõtekam on abi otsida. Aga momendil kardan seda unetust. Mida Teie soovitate selle vältimiseks teha seni kuni saan spetsialisti jutule? Ehk süstite natukenegi positiivsust! Kas tegu võib olla ärevushäirega või kisub juba depressiooni poole? Sest probleem on tekkinud ka paigal püsimisega, ei taha eriti pikalt külas ollagi, kuidagi hakkab ebamugav, kõhtu tuleb pingetunne ja hingamine tikub kiiremaks minema ja kere läheb üsna ruttu kuumaks. Ilmselt on see toimuva tagajärg, kuid üritan kuidagi toime tulla, kui see veel üldse võimalik on. Tänud!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Alprazolam 0,25 mg on väike annus ja selle poolitamine on ikkagi mõistlik - saame veelgi väiksema annusega vajaliku toime. Seda võite vajadusel jätkata. Vajadus - sisemine hääl ütleb, kui kõhklus, siis praegusel etapil võtta, hiljem vastupidi.

Minu kuldreegel - rohukestest üksi ei aita, rohuke on vaid abivahend. Seega ka looduslikud tabletid-teed on abivahendid.

Kindlasti teha minu Palve-Meditatsiooni esimest sammu ja korrigeerida päevarežiimi, jälgida unehügieeni põhimõtteid.
Teil kogemus olemas, et õige sportlik tegevus annab väga hea emotsionaalse laengu, annab enesekindlust ja usku, kõrvaldab ärevusega seonduva.

vt. minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk.-d ja neid siis ka rakendada.
Sportliku natuuriga inimestel on suur eelis oma keha ja vaimu suunamisel uuele rajale!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?