Antidepressandi võõrutusnähud 27.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

olen nüüdseks võtnud antidepressante umbes 6 aastat (estritalopraam), 10 mg päevas. Veebruari algusest alates kuni mai keskpaigani 15 mg päevas, suur soov tekkis lõpetada ravi (usk andis tõuke), ega ju elulõpuni ei saa ravimeid tervitada, see ei ole normaalne. Seega hakkasin doosi vähendama, 1,5 kuud 10 mg, kuu aega 5 mg ja umbes nädal võtsin ülepäeviti 5 mg, siis läksin lapsega Kuremäe kloostrisse nädalaks ajaks ja otsustasin, et rohkem ei võta üldse, maksku mis maksab, nüüd ei ole antidepressante kasutanud 3 nädalat. Tunne on kohutav, alguses paar nädalat oli iiveldus, pearinglus, kõht lahti, üritasin pidevalt millegagi tegeleda, ringi liikuda, et mõtted mujale viia, et siis õhtul voodisse kukkuda ja magama jääda. Kuna väike laps ärkab öösiti ning mõni öö on tal meeletud gaasivalud, ei suuda ma ennast välja puhata päevasest ringiliikumisest, aga ikka sebin ringi ja nii edasi ja edasi, nüüd tunnen ennast nagu tühjaks pigistatud sidrun. Võõrutusnähud ei ole viimasel nädalal enam nii suured, aga sellevõrra on närvilisus meeletu, terves kehas on vibra sees, kehast ja peast käivad läbi tõmblused, südame koha pealt valutab, ilmselt pidevast pingest ning võimetusest lõõgastuda (sellega on nii, kui tuleb tahe lõõgastuda, keha ja vaim vajab seda, siis just parajasti sellel hetkel ei pruugi seda saada, kuna lapsel oma režiim jne. nii juba üle aasta, nüüd juba tekkinud üldse võimetus lõõgastuda), peas on selline tunne, nagu saaks iga natukese aja tagant elektrit, selline tugev laine käib läbi, selline kerge tedvusekadu nagu oleks. Küsimus selline, kui kaua need võõrutusnähud tavaliselt kestavad, kas selline tunne on normaalne võõrutuse puhul või hakkavad mul nüüd ärevushäire sümtomid tagasi tulema?(AD kirjutati välja sotsiaalärevushäire puhul). Kui suur on tõenäosus, kui AD ravi jätta peale nii pikki aastaid, et kõik sümptomid tagasi tulevad, keha ju teoreetiliselt peaks olema vägagi harjunud AD ainega? Hetkel on tugev soov hakata uuesti kasutama, et ilma selleta ei ole võimalik elada, laps vajab terve närvikavaga ema, septembrist hakkab kool, viimane aasta ylikoolis, diplomitöö ja palju ettekandeid, detsembrist lõppeb emapalk, vaja tööle minna, selleks vaja käia intervjuudel, ennast tõestada jne, sellises seisundis nagu praegu ma seda kohe kindlasti kõike ei suuda, variseb elu ka veel kokku, lisaks närvilisusele. Kas see seisund läheb üle või on tõenäoline, et haigus hakkab naasma?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Annaksin uinutava-rahustava toimega AD-d õhtul ja see aitab pikaaegsest Cipralexi tarvitamisega seotud "sidemetest" lahti sõlmida.
AD on algetapil , aga põhiliseks on harjutused ja siis uus hoiak. Usu-elu ja kloostrielu on ka uueks valdkonnaks, sellega harjutmine vajab ka aega ja kohanemist.
Arstirohtu on alul veidi vaja, psühhiaater annab (uinutava-rahustava toimega!) ja võtta siis õhtul.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?