Veidrad tunded, emotsioonid, tujud 25.05.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Minu probleem on selline veider, et ma ei saa ise ka aru täpselt, mis minuga toimub või mis värk on. Olen kodust väljaspool - olen lõbus ja sõbralik, abivalmis ja rõõmsameelne, saan kõigiga läbi ja on hea tuju. Koju jõudes kõik muutub, tekib kiirelt väsimus, tahaks magada, aga ei saa, sest und ei tule. Masendus tuleb peale, tuju läheb alla, tihti lähen vanematega tülli, kasvõi pisiasjade pärast. Mitte et ma ise sooviks seda, aga miski justkui kõikaeg piinab mind ja ma pean kõigele millegi pärast halvasti ja vastupidiselt ütlema, isegi siis, kui ma tean, et mul pole õigus. Tihtipeale pikemad vestlused/arutlused vanematega lõpevad sellega, et nutan või karjun hüsteeriliselt, ei taha enam kedagi näha ja sulgun oma tuppa. Ja kui hommikul kooli lähen, siis justkui võluväel - tunnen kodust eemal olles end jälle paremini. Tahtsin ka gümnaasiumi minna teise linna, et kodust eemale saada, kuid kahjuks jäi see lihstalt ära. Samuti on mul ka probleemid keskendumisega, mõtted jooksevad kõik aeg kokku, ma ei suuda midagi selgelt mõelda.
Olen ise veidi mõelnud sellele, et miks mul kodus tuju maas on ja ehk on probleem selles, et kui keegi mind keelab/piirab mu vabadust, muutun automaatselt kurjaks selle inimese vastu. Kui aga inimesed suhtuvad rahulikult minu soovidesse/unistustesse/mõtetesse, siis ei hakka ka mina kellelegi midagi ütlema. Vahepeal soovin täiesti üksi olla ja kõigist eemal, kuid kui ma jäängi koju üksi pikemaks, kui 6h, siis tunnen, et päris üksi ma ka ei oska olla ega taha, tekivad omaette hirmud ja paha olek. Samas ei taha ma ka nii kodus olla, kui terve pere on kodus ja väike õde-vend käivad ringi ja laulavad/tantsivad/mängivad kõvasti, kuskil käib telekas, igalpool on mingid hääled, asjad, mis häirivad, vanemad teevad tööd ja ajavad asju lisaks. Olen täiesti rahutu hing ja ei oska viimasel ajal isegi mitte pisiasjadest rõõmu tunda. Olen hädas. Tunnen, et minu käitumine pole õige, olen korduvalt üritanud parandada end, kuid siiani tulutult. Samuti kannatab sellise emotsionaalse ja isegi ka veidra käitumise all mu tervis, peavalud on tihedad külalised, samuti ka pikad ja väsitavad unenäod, mis ei lase korralikult välja puhata.
Olen lihtsalt omadega nii ummikus, et ei oska kusagilt alustada ja end korda teha, palun väga abi ja head nõu!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui suuda oma rolli hästi esitada väljaspool kodu, siis veelgi suuremad võimalused on sul seda teha kodus. Miks. Soovides head ning tehes head saab inimene olla kõige õnnelikum. Koduste juures see õnnerada hakkabki. Kodus lastakse end lõdvaks, maandatakse vanemate peal oma sisepingeid - ka see on hea, aga põhitoon, põhihelistik peab olema ülalöeldu - heategu.
Unehäired ja mõtete kontsentreerimise raskused viitavad stressile-depressioonile ja ka uut moodi /uus metoodika/ õppimise vajadustele, päevaste puhkehetkete vajadusele.
Esiteks, vanematega rõõmsad suhted, usalduslik vahekord.
Teiseks, suvevaheaeg, kehaline aktiivsus taastab jõu ja energia.
Päevik, et ise parimat teha ja vigu vältida. Minu Palve-Meditatsioon - vabastab pingetest, annab enesekindlust.
Tegudele ja vanematega rõõmsad suhted!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?