Depressioon? 17.02.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Umbes poolteist aastat tagasi elasin üle raskekujulise depressiooni (?), millest alles praegu hakkan toibuma ja aru saama. Põhjuseks isiklike suhete pinnal tööl tekkinud konfliktid.
. kontsentreerumishäired, ei suutnud lugeda raamatut ega vaadata televiisorit
. kaalukaotus
. söögiisu puudus täielikult, pidin ennast mõistusega sundima midagigi sööma
. magamise kohta ma isegi suuda meenutada, kas ma reaalselt magasin või mitte, igal juhul esimene asi oli töölt koju tulles voodisse minna ja tekk üle pea tõmmata
. vahepeal ma lihtsalt istusin diivanil ja sõna otses mõttes värisesin
. mul kadus hääl ära, s.t. reaalselt oli muidugi hääl olemas, aga see ei olnud minu, vaid nagu kellegi teise hääl
. ma muutusin väga aeglaseks

Ma arvan, et ma säilitasin kogu selle aja jooksul killukese tervet mõistust kuskil ajusopis, aga loomulikult mina ise, minu mõtlemine ja tegutsemine muutus täielikult.
Ilma seda õudust läbi tegemata ma poleks iial reaalselt mõistnud, et depressioon ei tähenda lihtsalt halba tuju vaid võib sisuliselt teha töövõimetuks ja kogu elu pea peale pöörata.
Praegu, natukene toibununa, on mul hirm. Hirm, et selline asi üldse toimuda sai ja hirm, et kas ükskord jälle...
Tagantjärele saan aru, kui hädasti mul oleks abi vaja olnud. Tol hetkel, asjade keerises, ma ei suutnud seda mõista ja otsisin paaniliselt muid väljapääse.
Täna ma enam seal ei tööta, ka Eestis hetkel mitte. Ma loodan et keskkonnavahetus aitab mul asju distantsilt paremini mõista.
Oleksin Teile kommentaari eest väga tänulik.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete tubli, et probleemipuntrast välja tulite. Keskkonnavahetus on asjale kasuks.
Igapäevaelus on vaja rakendada 3E (Ennistamine-ravi, Ennetamine-profülaktika, Edendamine-treening) printsiipi. Ennistamisega saite kenasti hakkam, praegu tegelege siis kahe ülejäänud E-ga. Täpsemalt vt. minu raamatust "Väljavalitu".
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?