DEPRESSIOON, PAANIKA, RAVIMSOLTUVUS 18.01.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

TERE.

Olen 34.a. naine,abielus,15 ja 13 a. tytre ema.Juba lapsepolves oli tervis vilets.Olin 10a. TPNHs arvel toxoplasmoosiga ja enureesiga.Votsin aastaid anaprillini,melipramini,phenobarbitaali,eleniumit jt.ravimeid.Peres oli koik korras,aga miski hairis mind.Ema on hiljem raakinud,et umbes 5.a. tahtsin,et isa mind ara tapaks.Ise ei maleta sellest midagi.

Sain terveks ja oppisin isegi 3.a. TSIKis.

Peale esimese lapse syndi,olin siis 18,muutus koik.Jooksin yhe arsti juurest teise juurde jne.Keegi ei taibanud mind siis psyhhiaatri juurde saata.Nyydseks olen TPNHs neli korda sees olnud.Tunnen ennast kogu aeg vasinuna,syda klopib,pulss on pidevalt 90_140,vererohk madal 85-100/60-75 mmHg.pea on uimane ja justkui undab.Tasakaaluhaired,kaed,jalad kylmad,norgad ja tihti tekib justkui kaimiskramp s.t. kohe kuidagi ei saa kaia.Soogiisu on vilets,tihti soon vastutahtmist,et mitte kaalus kaotada.Olen 182 cm ja kaalun 57-61.Talveperioodil on ka unehaired.Olen yliemotsionaalne kui roomustan,siis pisarateni,kui kurvastan,siis pisarateni.Yks negatiivne naide,mu laps oli 1,5a raskelt haige.Esimese 2paevaga kaotasin kaalus 7kg.Paerast olin 3 kuud elav laip.Siit saigi alguse paanika,arevus,depressioon.Nagu ma kirja alguses ytlesin ei taibanud ykski arst mind saata psyhhiaatri juurde.

Paanika ja arevus saadavad mind koikjal.Yksi ei kai ma yldse kuskil ja isegi arsti juurde minek on probleemiks.Paanikahoogude ajal touseb pulss 150-160,samuti touseb vererohk,tekib norkus,ohupuudus,varinad yle keha,pea laheb vaga uimaseks ja HIRM.Yldiselt olen need hood kontrolli alla saanud,enam ei teki sellist paanikat nagu varem.Tean,et see ei tapa,aga vaga ebameeldiv on kui see juhtub rahva hulgas.Olen palju selleteemalisi raamatuid,artikleid jms. lugenud.Teoorias tundub koik nagu arusaadav olevat,aga tegelikkus on ikka vaga raske. Olen juba 12a.tarvitanud trankvilisaatoreid diazepam,fenazepam,oxazepam,bromazepam.Praegu votan seduxeni vastavalt enesetundele 3-4tbl. paevas,metoprololi 1/4 3korda.Olen kasutanud cipramili,prozacit,zolofti,remeroni.ykski neist pole tulemusi andnud.Zoloft muidu sobis ,aga tekkisid menstr.haired.Praegu on mul kaks vaga suurt muret.Nimelt mu oel,kes on vaga positiivne ja terve inimene avastati vaehk.Ta on 32.a. ja muretsen juba enne tema operatsiooni.Nimelt naen koike mustas valguses.Tean teoreetiliselt,et pean elama oma elu ja minust ei soltu siin miski,aga ikkagi...Teine mure on see,et ei saa kuidagi yle avariist, mis oli suvel.Tegelikult oli see ylioennelik oennetus.Lyhidalt sellest,olin kaassoitja,mees oli roolis,moodasoidul keeras meile suur rekkamasin ette,kiirus oli suur,kuulsin veel,et mees ytles nyyd ja siis kais kova pauk.Oenneks oli mul turvavoe kinni,see mind paestiski.OLI vaid paar sinikat jalgadel ja kael veidi valutas.Arst ytles ka ,et olen oennesaergis syndinud.Paerast seda kardan autosoitu lausa paaniliselt,ja mida aeg edasi,seda rohkem.Selle asemel,et olla oennelik,juurdlen iga paev variantide yle,mis oleks voinud juhtuda.Sedaenam,et jaergmisel paeval sai umbes samas kohas laps surma.Tean,et see on vale aga ma ei oska endaga toime tulla.Praegu sellest kirjutades vaerisen yle kere.Auto on ka maha myydud,ei tea,kas suudan jaelle soitu taluda.Kas siin tootaeb alateadvus teadvusele vastu,voi kuidas need kaks asja omavahel laebi saavad.Yks kysimus veel,sellest pole kuskilt lugenud,kas paanikat saab ravida ka hypnoosiga.Olen praegu suure pinge all,kust otsida abi.Mingilmaeral olen voitleja tyyp ja vaatamata koigele ei kavatse alla anda.Oleks seda touget vaja.

Ja veel olen kitse aasta skorpion nagu horoskoop ytleb psyhhiaatrite lemmikpatsient,lootusetu juhtum,kuid alati mitte halvas moettes.

P.S vabandan ,mu arvuti lihtsalt ei tryki koike taehti.

Ette taenades .

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete tõesti õnnesärgis: lapsed, abikaasa, õnnelik avarii, ..elus.Teie loo puhul tekivad järgmised mõtted: 1) Tähtsustaksin kehalist aktiivsust ja teeksin spetsiaalseid harjutusi, et korrigeeriga vererõhku. 2) Trankvillisaatorite ("paamid") osa vähendaksin. Neist vabanemiseks kasutaksin (prooviksin) Fluanxol tablette (1-2 tabl. hommikul). 3) Konkreetse antidepressandi vajaduse määrab psühhiaater). 4) Pöörduge eelkõige Teiega juba tegelenud hingetohtri poole (ta tunneb Teie lugu). Tema soovitab ka psühhoterapeudi. Auto-(enese)sisendus ja hetero- (nn. psühhoteraapia, .. hüpnoos)sisendus on kasutusel. Otsustab ja määrab arst Teiega koostöös. Saate ise palju ära teha.

Jõudu, head tuju ja kannatlikkust! Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?