Somatisatsioonihäire 04.10.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Olen siiani olnud endaga hakkama saav naine (32a, abielus, lapsi ei ole, kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole, ravimeid ei kasuta, körgema haridusega, loen ennast materiaalselt kindlustatuks, pigem kõrge kui madala enesehinnanguga).
Minu probleem on olnud aastaid oma kehalistele sümptomitele liigse tähelepanu pööramine - mitmesugused probleemid südamega aastaid tagasi on võimendanud (ilmselt ka põhjusega, kuna ei ole tegemist olnud vegetatiivsete probleemidega) minu haiguste kartust (reageerin üle nt. kui on ka süütu pöiepöletik - äkki jääb korralikult ravimata ja siis selle tulemusena neerufunktsiooni langus? või et lühinägelikuna ootab mind pimenemine või mõni silmadega seotud haigus, samuti on lähisugulasi surnud vähkkasvajatesse - käin ise seetõttu igal aastal kontrollis). Vahel tajun ise, et mu mured/hirmud on irratsionaalsed, ent sageli, kui see hirm tuleb, siis mõtlen, et mida kõike peaks tegema, et saaks haigestumise riski vöi mõne haiguse süvenemist minimeerida ning tunnen ennast juba füüsiliselt pahasti (võimetus, tahtmatus midagi teha, süda taob vöi lihtsalt iiveldab), see kestab mingi aeg - seejärel tajun, et absurdne olukord ning saan aru, et olen ilmselt hüpohondrik.
Olen saanud 6 aastat tagasi, just enne südamehaiguse diagnoosimist, teise diagnoosi - somatisatsioonihäire, aga kontakt diagnoosinud psühhiaatriga jäi lühikeseks, kuna sattusin südame töttu haiglasse ja peale haiglaravi tundsin, et mul ei ole probleemi, mida psühhiaater saaks aidata lahendada (nojah, südamearst tegeles minuga ja minu probleemiga...).
Kas minu üldkirjeldus on ka Teie arvates somatisatsioonihäire ja kuidas seda ravitakse? Kas tablettravi pluss teraapia? Kas oleks midagi, mida ma saaksin ise oma mõtete ja käitumismallide muutmiseks teha (kirjandus nt)? Elan Eestist eemal ning ei sooviks võõrkeeles suhelda psühhiaatriga (arvan, et vaatamata keeleoskusele jääksid ikkagi mõned nüansid ebaselgeks, nii talle kui ka mulle), seetõttu pöördusin Teie poole. Kui näete vajalikuks kiiremas korras ravi nt, siis loomulikult pöördun siin arstile ja tegelen sellega.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Keha, meeled (psüühika), hingeelu (emotsioonid) moodustavad terviku ning mõjutavad tihedalt vastastikku üksteist. Psühhosomaatikast olete kindlasti palju kuulnud-lugenud e psüühika mõju kehalistele funktsioonidel ja ka emotsioonidele. Selline seos on KÕIGIL inimestel, mõnedel aga psüühikalt kehale suunduv lüliti liigselt tundeline, kergesti reageeriv. See on harjutustega kõrvaldatav. Ja algab harjutamine vastupidises suunas - somato-psüühilises (kehalt meeltele(psüühikale) suunas. Tervemas kehas on tugevam psüühika. mõõdukaid kehalisi harjutusi soovitas kindlasti ka kardioloog. Rahustavad teed ja muud pingeid maandavad võtted on vajalikud. Minu Palve-Meditatsioon on baasharjutus. vt varasemaid soovitusi, veelgi parem - lasta endale saata minu raamat "Väljavalitu" ning sealt saab vastuseid paljudele küsimustel. Tekivad ka uued vastuseta küsimused ja neid võib ja tuleb siis uuesti küsida, minult selgitust pärida.
Igast murest saab üle!
Tegutseda, tegutseda,tegutseda! Fichte
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?