Autism? 25.02.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Ma tahaks küsida normaalsuse piiridest, tähendab, millal lõppeb individuaalsus ja algab vaimse tervise probleem? Mul on kogu aeg olnud suhtlemisprobleemid, ma ei suhtle üldse inimestega. Võin tere öelda ,aga edasi ma ei saa aru, kuidas käituda, mida öelda ja ma ei tahagi rääkida. Ma nagu ei saaks minna järgmisele tasandile, kus inimesed hakkavad rääkima nagu sõbrad vmt...Ma elan kusagil oma maailmas, aga see päris maailm absoluutselt ei sobi mulle, tähendab mina ei sobi siia. Ema ütleb, et ma käitun nagu väike laps, kuigi pean olema juba ammu täiskasvanu, mina aga tunnen, et kõik lapsed minu ümber kasvavad suureks, aga mina nagu olin kogu oma elu üks ja sama, nii jäingi - ei laps, ei täiskasvanu. Ma võin terve päeva istuda ja vaadata ühte punkti (sõna otseses mõttes), mõelda oma asjadest, nii ma tegin kogu aeg koolis. Ma ei kannata inimestele otsa vaadata või füüsiliselt kontakteeruda. Kui ma kõnnin, siis mul üldse ei liigu käed millegipärast. Kui mul palutakse keset päeva järsku poodi minna või midagi, siis mul tekib jube halb tunne, sest mul polnud see plaanis ja see on liiga järsku ja kulub mitu tundi enne, kui mind veendakse minema. Võiks mõelda, et see on laiskus, aga mul hakkab paanika ja ma ise olen enda peale vihane ja teen pärast kõik kodused tööd, et kõike heastada. Ma ei tea, kuidas elada, kas ma olen laisk ja suur laps, kes ei saa oma eluga hakkama? Tahaks end ära tappa, sest ma ei kõlba siia ellu...

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Isikupära varieerub väga suurtes piirides ja normi piirid on väga laiad. Mõõdupuid on kaks: a) isiku enda tunded-arusaamised-heaolu jne, b) teiste inimeste arusaam, tohtri mõõdupuu.
Soovitan alustada vestlusest psühhiaatriga, siis saab anda konkreetseid soovitusi enda mina avamiseks, kujundamiseks.
Võimalusi enda kujundamiseks on palju, et endaga rohkem rahul olla ja ühiskonna nõudmistega paremini toime tulla.
Buddha õpetas, et inimesed sünnivad siia ilma selleks, et end arendada, end täiustada. Ja pikem elu annab pikema-suurema arenguvõimaluse. Ja kui ühest elueast jääb täieliseks arenguks väheks, siis inimene sündivat veel ja veel siia Ilmamaale.
Me kõik kõlbame siia ellu, et rõõmsamaks saada ja endaga tegeleda.
Mõnusat tegutsemist, psühhiaater aitab!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?