Pojal enesetapumõtted 11.02.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere hea doktor!

Olen Tatjana Harjumaalt ja ma ei tea enam mida teha või kuhu pöörduda. Minu elu ei ole enam selline, nagu ta oli mõni aeg tagasi ja ma teeksin selle nimel kõik, et saada see tagasi. Asi on minu pojas, kes on 29a. ja ta elas hiljuti üle oma parima sõbra surma. Oli sõber mu poja kõrval pea 11 a. Kuid elu läks seda radapidi, et ta võttis ise omalt elu poomise teel mullu jaanuaris. Minu poeg töötas temaga ühes firmas. Pärast sõbra surma on minu poeg muutunud ja ta pole enam endine. Olen mõelnud, et äkki tegemist hilise šokiga, kuna alles nüüd hakkas ta aru saama, et sõpra enam ei ole. Tema muutused on väga silmnähtavad ja ta räägib, et teeb seda sama, mis sõbergi. Pojal on pere, töö ja armastavad õed-vennad ja vanemad. Paar päeva tagasi, kui ma olin tööl, helistas mulle tütar ja nuttis,et C. (minu poeg) võttis toast nööri ja noa ja läks kodust välja. Talle helistas minia. Minu tütar sõitis kohe koos teise tütrega minia juurde. Seal, jah, selgus, et ta oli võtnud toas sahtlist pesunööri ja läks ära. Tütar ja minia
läksid teda otsima ja poole tunni möödudes tuli minu poeg tagasi, öeldes, et
kuidas küll tema sõber julges seda teha ja minul jäi julgusest täna puudu. Minu igapäevane elu on nüüd täis hirmu, sest kardan, et äkki ta teeb seda. Poeg on kustutanud juba ka kõik oma msn.id arvutist ja muud kontod. Seda sama tegi ka enne surma tema sõber. Olen püüdnud oma pojaga rääkida ja küsida, et miks ta on arvutis sulgenud kõik temale ligi pääsetavad kontod, siis ta vastab, et tal ei lähe neid enam niikuinii vaja. Minia täna helistas ja ütles, et poeg oli ka eile õhtul veel öelnud, et läheb sama teed. Ma olen täis hirmu, valu ja mõistmatust. Tema sõbral oli raske kodune elu ja ilmselt tegi ta seda sellepärast, et naine võttis talt ära kõige kallimad, need olid tema lapsed. Minu pojal aga kodune elu oli korras. Ma ei saa aru, miks tal sellised mõtted on ja veelgi rohkem kardan reaalsust, mida ta teha võib. Poeg on küllaltki kinnine ja ei taha palju rääkida-ennem ärritub, kui palju küsida. Eile sain temaga natuke räägitud ja püüdsin seletada, et elus ei paista alati päike ja tekkivad ka raskused ja just läbi raskuste me saame muutuda tugevamateks. Ta kuulas mind vaikides, kuid silmad rääkisid midagi muud. Kas oskate Teie mulle mingit nõu anda või minu pojale, kes ilmselt seda praegu väga vajab!? Ma olen väga mures! Äkki saaksime kuidagi Teie juurde tulla?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vaja on kohe minna psühhiaatri vastuvõtule! Kohe!
Kui ta kaasa ei tule, siis ise vastuvõtul ära käia ja edasine tegevusplaan paika panna. Valvetohterpsühhiaater võtab igal tööpäeval vastu dispanseris ja valvetoa tohter ööpäevaringselt.
Arvutisüsteemides olid mingid tõrked, e-info ei jõudnud kohale ja seetõttu ka hilinenud vastus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
tel 56 463 830

Kas see arutelu oli kasulik?