Hirmud, vihkamine ja arusaamatud paanikahood 07.06.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen keskmise puudega (diagnoos F60.3) 35a. naine. Viimasel ajal on mul tekkinud palju küsimusi ja ka kartusi oma tervise suhtes erinevates valdkondades. Kuid ma ei julge arstide poole pöörduda, kartuses, et nad naeravad mu lihtsalt välja- et tegelikult probleemi ju üldse pole ja ma lihtsalt olen hüpohondrik. Kusjuures perearst on päris mitmeid kordi nii ka teinud...tema suhtumine on selline :arsti juurde tullakse alles siis ,kui häda käes, uuringuid tehakse alles siis, kui on mida uurida( tema enda sõnad). Ja nüüd ei julge ma enam isegi siis, kui teglikult on minu arvates probleem või ma tahan lihtsalt mõne asja kohta küsida, ühegi arsti juurde pöörduda. Kas internetis pole enam võimalik kuskil eriarstidele tasuta küsimusi esitada?
Teine suur ja üsnagi häirivaks muutunud probleem on vihkav ja halvusatav, lausa paanikasse ajav vihatunne teismeliste tüdrukute, mudilaseeas laste ja vahest ka raukade( eriti kui nad on kas kasimatud või lihtsalt kohmakad nt.poe järjekorras). Kuna ma ise töötan müüjana, siis on mul loolmulikult hirm, et äkki ei suuda ma ühel hetkel ennast enam talitseda ja ma kähvangi mõnele tibile valjusti"lits", mõnele lapsele "kuradi tatikas, ära lälla" või mõnele vanurile "kurat, kas vanadekodus tõesti ruumi pole või". Vabandan oma sõnavara pärast, aga just täpselt nii ma mõttes neile ütlengi. Kusjuures nad pole tegelikult enamasti mitte millegagi hukkamõistu ära teeninud. Ma lihtsalt mingil põhjusel ei salli neid. Kohaliku psühhiaatri poole ma ka oma probleemiga minna ei julge- väikelinna asi, kuigi ma olen psühhiaatri patsient küll, seda ma talle rääkida ei julge. Ma ei julge ju enam tema vastuvõtulegi minna. Aga kas selles suhtes saab midagi ette võtta?
Kannatan ka paanikahoogude all ja vahest on lihtsalt nii, et ma olen kuskil kas poes või tänaval...muideks mul pole väljakuhirmu, ja esinemishirmu ka mitte, nii et see ei saa põhjuseks olla...ja tunnen, et kõrvus hakkab kohisema, tekib seletamatu ängistus ja nõrkus ja nutt tükib peale. Tihtipeale pole seal läheduses siis ka ühtegi teismelist, ega last, nii et sellest ka paanika ei teki. Aga millest? Ja kas saab seda vältida kuidagi?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleem on mitmekihiline ja ikkagi - kõige paremini saab aidata psühhiaater.
Millist rohtu psühhiaater varem on andnud? Veidi arstirohtu on kasuks, rahustavad vahendid apteegi vabamüügist on kasuks. Psühhoregulatsioon (alustada minu Palve-Meditatsiooni harjutusest) - vabastab pingetest, õpetab end kontrollima.
Ja puhkus olgu korralik, et und oleks piisavalt.
Ühiskonnas on mitmesuguseid inimesi ja suuresti nende puhtus-kasimatus jm ebameeldivus on "riigi toodang", vaesuse tulem, töötusega kaasnev toimetulematus (ka isikliku elukorralduse hügieeni-vallas (isiklikku sauna ei ole, sooja duširuumi ei ole, sooja vett ei ole, jne) ning inimene ei ole ise selles süüdi. Ja süüdlasi ei maksa otsida, otsida tuleb lahendeid!
Psühhiaater aitab!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?