Maniakaalsusest tavaellu. 15.01.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist. Olen murelik noormees.

Sattusin aasta ja mõned kuud tagasi TLNA psühhiaatria kliinikusse diagnoosiga skisofreenia taoline episood ,( läxin paranoialiseks,arvasin et taheti mind mürgitada ja samuti arvasin et kõik räägivad mind taga) Ise arvan et tingituna keskkonna vahetusest,kergelt töölt raskele,väikesest kohast suurde.Paranoia muutus suureks sellest tingituna haiglasse.

Ravimitega sai kõik korda.Luulumõtteid jms ei esinend,järgnes täielik apaatia.Samuti kaalutõus umbes 20 kilo jagu.

Umbes 6-7 kuud hiljem sai kõrini rohtudest(käisin too periood ka tööl),jätsin AD-d ja antipsühhootikumid päeva pealt ära..1-2 päeva hiljem läx tuju väga heaks,olin kreatiivne,tundsin ennast kõige targemana,väga lõbus jne.Nüüd tean mida narkomaanid tunnevad,usun et maania effekt narkotsist kangemgi.Põhimõtteliselt hüpomaaniast lendasin täielikku maaniasse,seda mõne päevaga.Tööle enam ei saand. Sattusin uuesti haiglasse tänu maaniast tulenevale probleemidele.Haiglas hea tuju ei taandund.Diagnoosiks pandi-maniakaalne skisoaffektiivne häire.

Pärast haiglat ma rohte edasi ei võtnud,kuna nautisin head tuju täiega,edasi olin rahulikum, aga oli väga vabastav pärast mitmekuist masendusperioodi tunda ennast INIMESENA.Nüüd(enesetunne oli alles oktoobris täiesti norm) järk- järgult olen langenud jälle apaatiasse,väga aeglaselt aga siiski.Maaniat oli muidugi hea nautida,aga kaua nõnda elada ei saaks.Kaal vähenes järk järgult tagasi normaalsesse.Olin ÕNNELIK!

Probleem siis selles, et apaatsus käib närvidele,võin igal pool olla,käia jne aga ei tunne sellest mitte mingisugust rõõmu.Sellest tulenevalt ei käigi peaaegu kodust väljas.Jääb endale selline mulje kui olla juba maaniat korra kogend, siis ei oskagi elust enam rõõmu tunda.Olen zombistunud.
Ennem probleeme olin tavapärane noormees sai käidud pidudel,suheldud,sporditud.Iseloomult olen selline põdeja ning häbelik tüüp,tahan et kõik õnnestuks 100 % jne.Polnud ennast väga vabalt tundev inimene.Teiste arvamus läheb liigselt korda.Tänu maaniale sain enesekindlust juurde kõvasti, aga nüüd olen kogemas jälle ülimat apaatsust,lootusetusetunnet.Enesekindlus samuti kadund.
Nii imelik kui see ka ei ole ei hakka mulle alkohol pähe,ei tee lõbusaks nagu ennem probleeme tegi(maania aeg sai ka kõvasti tarbitud et effekti võimendada).Olen paaril korral viimasel ajal proovind-ei mingit hea tuju effekti kahjuks.
Täielik energia puudus on,samuti ei oska millestki rõõmu tunda.See tunne on päris jube tegelt.
Sai kirjutatud väga segane kiri,kuid sooviks mingit nõu saada,et olla jälle tavaline inimene,selline nagu ennem probleeme.Rohtu nagu ei tahaks enam võtta.Ei olnud ta mingi lahendus esimese püshhoosi järel(pean silmas antidepressante) Rohtude ära jätmine vallandas küll meeldiva seisundi,aga mitte ära jättes oleks ikka kodus edasi passind masenduses.Täielik nõiaring.
Tunnen ennast täiesti võimetuna.Arvan et tegemist on aju dopamiini tootmise vähesuse kui ka ebakindluse koostoime.Sisimas usun et probleem oleks lahendatav.Peale maania järgselt haiglast vabanemist,olin hüpomaanik,kuid jah kahjuks lendasin mitmete kuudega reaalsusse tagasi.

Mida küll teha?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Analüüsite end asjalikult ja see on tore. Analüüsist üksi on vähe. On vaja võtta vastu otsuseid ja neid siis ellu rakendada. Üksi end kõrvalt ei näe, sellepärast on tohter-psühhiaater vajalik, koostöö hingetohtriga vältimatu. Need mure-rõõmumehhanismid on organismis olemas ja need "kütused" nende käivitamiseks-töös hoidmiseks on ka organismis olemas. AGA - teatud perioodil on vaja seda välist-kütust (arstirohtu) ka võtta, et organism end siis häälestada saaks. Ja harjutusi tehes häälestab ta end rutem, ergutab need organismis olevad "kütusereservuaarid" tegudesse.
Seega: 1) rohud, ilma ei saa; 2) ja harjutused; 3) kehaline tublidus (kehaline hoiak) annab vundamendi ka vaimsele tublidusele (vaimsele hoiakule); 4) ei kahjusta end (A.N.T.S.-uga - Alkoholism, Narkomaania, Toksikomaania, Suitsetamine); 5) korralik puhkus. Puhkus taastab jõu: sotsiaalse, kehalise, vaimse, hingelise; 6) tugevdan end. Iga tera tervise kaalukausile on oluline. Iga. Ja ühel hetkel kaldubki kaalukauss tervise sektorisse; 7) Päevik enda kujundamise, ravimise, treenimise, ennetamise juhtimiseks. Ise juhin!
Koostöö hingetrohtriga!
Igast murest saab üle!
Järjekindlust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?