Depressiivne vanainimene. 10.09.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
69-aastane naisterahvas on depressiivselt käitunud juba viimased kolm aastat. Peale selle on tal ülitugev tähelepanu vajadus. On temaga käidud kõikide spetsialistide juures, kuid füüsilist häda, peale kergekujulise insuldi, mille ta elas üle ise märkamata, pole midagi leitud. Küll suutis saada rahustitest sõltuvuse. Vaene perearst ei suutnud survele vastu panna ja kirjutas inimesele tablette, et see magada saaks, aga inimene sõi need praktiliselt kohe ära ja siis vaevles võõrutusnähtude küüsis. Tal on kaks vanemat õde ja nende elu suudab ta lausa igapäevaselt traumeerida. Raskendav asjaolu on see, et proua on samahästi kui kurt, aga ega teda see eriti ei häiri. Tal pole teiste juttu ega arvamist vajagi, aga teised põevad, et ei saa kontakti. Tütar perega elab õnneks Soomes ja on kättesaadav vaid telefonitsi.
Augusti lõpupoole juhtus selline lugu, et proua juba pikemat aega lubas enesetapu sooritada. Ka õed olid juba leppinud, et nad kätt ette panna ei saa, aga ega ta siis seda asja nii ka ei mõelnud. Ta ronis auto ette, aga valis auto ikka mitte väga suure ja ikka nii, et see pidama saaks. Ainuke, millega ta ämbrisse astus oli see, et ta ronis politsei auto ette. Need kutsusid kiirabi ja saadeti kiirabisse läbivaatusele, kui muud viga ei leitud sõidutati psühhiaatriasse ja pandi sundravile. Kogu asja traagika on selles, et lugu toimub Ida-Virumaal ja haigla ka sellele vastab. Rohud mõjuvad hästi, muti on juba sööma saadud(söömishäired on tal ka), ka meeleolu juba paraneb, füüsilised vaevused on ka kadunud. KUna ma saan aru, et selles haiglas psühholoogilist teenistust nagu eriti ei ole ja kuna mutt on eestlane ja veel kurt, siis temaga tegelda keegi ei viitsi. KUi teda aga välja lasta, siis juba ta oma vanemale õele ütles, et neid rohtusid ta küll enam võtma ei hakka. Ilma rohtudeta aga oleme alguses tagasi, ainult selle vahega, et auto alla ta enam ei roni.
Mure selline, et mismoodi saaks teda sundida ennast ravima. Ma arvan, et pereliikmetel on seda suht raske läbi viia, siin oleks autoriteetsemat ja kogenenumat inimest vaja. Mina olen õetütar.
Loodan kiirele vastusele.
U.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Praegune ravikuur korralikult läbi teha, mitte kiirustada haige väljavõtmisega haiglast. Kui ravi piisav, siis taastub ka haiguskriitika ja edaspidine ravi on sellevõrra lihtsam. (Haiguskriitika = kuivõrd saab aru oma häirest)
Psühhoteraapia sellises nooruses (aterosklerootilised muutused veresoonkonnas (ka ajus) ja mujalgi) väga tõhusalt ei aita, s.o. raske on hingesügavusse tungida. Enne arstirohud jms., siis psühhika kaudu lähenemine.
Mina hindan kõrgelt küüslaugu söömist - üks küüs päevas.
Aitab ka Taara või mõni teine Vägevatest, aga USKU peab olema. Ilma ususta ta ei aita. Aga usu saamiseks on mitmeid teid, minul on see 9-astmeline tee. Aga see on juba teine jutt.
Psühhiaater, küüslauk, palve ja meditatsioon - see ansambel aitab õiget hingemuusikat tekitada.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?