lähedasel inimesel kahtlustusmaania, kuis käituda? 04.03.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen mures oma ema pärast. Ta on olnud läbi elu väga kahtlustava loomuga ja arvanud, et tal on nn salavaenlasi, kes teda kiusata sooviksid. Kiusamise all peab ta eelkõige silmas, et keegi käib tema elamises valevõtmega sees, keerab kruvisid, nihutab asju, paneb esikus tule näiteks põlema, määrib voodilinad ära või võtab mõne asja, jälitab teda tänaval kui ta uut lukusüdamikku läheb ostma vms. Ema on elanud üksi viimased 30 ja rohkem aastat ja seni ilma suuremate probleemideta iseseisvalt oma eluga hakkama saanud. Praeguseks juba üle 70 a. vana ja viimase 10 aasta jooksul kolinud kolm korda. Kolmes elukohas neljast on ta arvanud, et teda keegi kiusab keegi nn "kiusaja-varas". Iga kord on ta ka leidnud kellegi, keda konkreetselt kahtlustada. Tal on tunne, et teda nö ei taheta ja muudkui planeerib uut korterivahetust - millest igaüks ka tohutult kulukas on olnud.
Suhtleme põhiliselt telefoni teel. Teda on väga ärritanud, kui kahtlen tema mälus või avaldan arvamust, et peaks psühholoogi või psühhiaatriga konsulteerima. Viimasel ajal on kahtlused teda täielikult haaranud - ta on ilmselgelt järsult vananenud, käed värisevad tugevalt, ta ei julge juba kodus süüagi, kardab, et toiduained on ära mürgitatud. Kurdab oma muret ja ega see teda oluliselt teretulnumaks tuttavate hulgas ei tee. Üksindus teeb asja veelgi hullemaks.
Vägisi teda arstile ju ei too, kuna ta oma probleemi peab pigem kriminaalõiguse kui psühhiaatria valdkonda kuuluvaks, siis tõenäoliselt pöördub ta pigem politseisse. Nüüd minu küsimus - mulle tundub, et kui ta telefonitsi mulle oma kahtlused ära saab räägitud ja ma eriti ei püüa teda veenda kahtlustuste argistes põhjustes, siis hakkab tal mõnevõrra kergem. Samas ei tahaks ma tema kahtlustusi õhutada - kui ma lihtsalt kaasa noogutan, siis tundub, et kiidan tema täiesti jaburatele kahtlustustele takka ja teen nad sellega ka tema jaoks nö rohkem tõelisteks.
Kuidas käituda nii, et oma ema aidata?

Ette tänades,
Piia

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kiusamise all peab ta eelkõige silmas, et keegi käib tema elamises valevõtmega sees, keerab kruvisid, nihutab asju, paneb esikus tule näiteks põlema, määrib voodilinad ära või võtab mõne asja, jälitab teda tänaval kui ta uut lukusüdamikku läheb ostma vms.
- Luululine häire, vanemas eas suhteliselt sageli esinev. Neuroleptikumidega hästi ravitav. Vestlused, veenmised, psühhoteraapia jms siin ei aita. Aitab tohtrirohi.
Kuidas tohtri jutule? Selles ongi küsimus! Kuidagi ikka saab - mõne muu kaebuse-probleemiga.
Kannatlikkust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?