ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...

Ette tänades;
R

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?