Mure isa pärast 15.11.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere hommikust!

Minu isa on 52 aastane, töötu, elab koos vanematega. 10 aastat tagasi lahutas minu ema temast, kuna isa oli vägivaldne ja ema leidis endale uue elukaaslase. Siis isa käis tööl, kuid umbes 3 aastat tagasi ta koondati antud töökohalt ja siiani ei ole ta tööle saanud. Varem ta küll otsis midagi, tema õed aitasid tal otsida, kuid küll leidis ta vabandusi, et töö on väga raske või palk liiga väike. Nüüd ta elabki koos oma 85-aastaste vanematega, sööb ja elab nende kulul. Kuna meie lapsed elame Tallinnas, isa aga Pärnsu, siis eriti tihti me ei näe, no käime külas nii korra 2 nädala tagant. Me küll juba varem nägime, et tal on probleeme, kuid ei teadnud kui tõsised need on.
Eile, kui läksime isa isadepäeva puhul õnnitlema, siis selgus, et tema probleem on ikka päris tõsine, me vennaga ikka ehmatasime päris tõsiselt.
Läksime isa juurde, tema oli ennast purju joonud, see oli lõuna ajal. Ta tuli meiega lauda istuma ja hakkas siis järsku nutma, ma pole kunagi näinud isa nutmas. Siis hakkas ta rääkime, et ei taha enam elada, sest tal on probleemid põlvedega, need teevad talle kohutavat valu. Mõni aeg tagasi oli tal üks põlv hirmus paistes, ta käis sellega ka arsti juures, kuid nüüd pidi see ikka valu tegema ja ka teine põlv on hakanud valutama. Miks nii noorel inimesel põlved juba valutavad, äkki see, et enne töötuks jäämist töötas ta aastaid autojuhina.
Siis hakkas ta rääkima, et ta ei suuda iseendaga toime tulla ja põlvede pärast ei suuda ta ka tööle minna, ta ei saa käia. Kõige hirmutavam oli see, et ta rääkis, et tal oon juba puu välja vaadatud, kuhu ta läheb ennast üles pooma, kuid siiani ei ole tal selleks veel julgust olnud. Siis ta rääkis, kui halb isa ta on olnud ja seda, et tal on väga kahju, et meie emaga lahku läks. Lõpuks vend suutis ta maha rahustada ja ta jäi magama. Kaine peaga ta tavaliselt selline ei ole, aga ju purjus peaga tuli kõik välja. Nüüd on meile vennaga suur hirm, et äkki lähebki ennast ära tapma, mis nüüd teha? Mõtlesime, et järgmisel nädalavahetusel vend läheb räägib temaga kaine peaga, et mis ta siis räägib? Arvasime, et oleks vaja ta psühhiaatri juurde viia, et ta saaks kõigepealt depressiooni vastast ravi. Muidugi tuleks tegeleda ka tema põlvedega. Ta ise on uurinud, et ühe põlve operatsioon maksab 6000 eek, tal ei ole haigekassa kindlustust ka ju. Muidugi on raske teda arsti juurde saada, sest tal on tekkinud viha arstide vastu, kuna prearst kirjutas talle rohte ja juuksed tulid peast ära. Ma ei tea täpselt, kas see oli seotud ta põlvedega. Tal on arvamus, et arstid on ta elu kihva keeranud. Kust peaksime asja lahendamist alustama, sest kuna oleme lapsed, peame teda kuidagi aitama. Väga kardame, et äkki ta teebki endale midag enne, kui me jõuame ateda aidata. Arvame, et äkki oli see meile mägiks, et me peame midagi tegema.

Jään Teieipoolseid soovitusi ootama
Lugupidamisega
Ave J

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Isa probleemide "kolmainsus" on:
1. töötus, 2. alkoholi liigne tarvitamine, 3. kurbmeelsus e depressioon. Neist kahte viimast saab psühhiaater mõjutada, aga nr. 1. küsimuses on vaja poliitikute-riigimeeste tegusid. Ajaleht ju kirjutab, et Eesti Raudtee (mis "heade erakondade" poolt lahti riigistati ja mida nüüd palju suuremate rahade eest jälle riigistada tahetakse) teeb "jõulukinke" vedurimeestele - kavas vallandada 39 inimest. NB! Ärge olge poliitiliselt "leige", riigiasjad puudutavad meid kõiki, eriti valusalt nn lihtrahvast.
Kui Isa ise tohtri juurde ei lähe, siis käige Teie ja saaks talle nii AD kui ka alko-vastast rohtu anda.
Põlvevalu osas annab juhiseid peretohter.
Depressioon on ravitav, alkoholismist saab (kui vähegi omapoolset tahtmist on) lahti.
Tegutsege!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?