mükoplasmoos 14.02.05 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Oma napis meilis esitate rida küsimusi, mille vastamiseks võiks mõni üliõpilane kirjutada mahuka diplomitöö. Aga üritan.
Mulle tundub, et olete veidi sassi ajanud mükoplasmoosi ja klamüdioosi. On olemas üks haigustekitaja nimega Mycoplasma pneumoniae, see kurikael võib põhjustada rida infektsioone inimese hingamisteedes: alustades ninakõrvalkoobaste põletiku, neelupõletikuga kuni kopsupõletikuni välja. Haigustekitajast on tabatud pea kõik vanuserühmad, kuid enam 5-20 a vanused patsiendid. Haiguspilt on tagasihoidlikum kui viirusinfektsioonide korral, selle väljakujunemine võtab aega ka kauem, nii 2-3 nädalat. Lisaks sellele on ka haiguskulg veniv, paaripäevasest palavikust ei saa rääkida. Haigus kestab nädalaid ja tekitab nõutust kõigile, nii patsiendile kui arstile. Võib olla ka nii, et patsient näeb välja päris terve, esmased testid on korras kuid kopsupilt võib näidata hoopis tõsist leidu. See teebki selle haiguse avastamise ja ravimise keerukaks. Diagnoosimisel on võimalik kasutada immunofluorestsentsmeetodil põhinevat nina-kurgulima uuringut ja vereproove. Vereproovis määratakse haigustekitaja vastu sunatud antikehade määramist. Mykoplasma pneumoniae vastu töötab organism välja 3 klassi kuuluvaid antikehi. Esmaselt tekivad IgM klassi antikehad, aega kulub selleks 1-2 nädalat, nende tase tasapisi tõuseb olles kõrgeim 3-4 haigusnädalal. IgG klassi antikehad kaovad 8-9 haigusnädalaks. IgM klassi antikehade kõrval hakkab organism tootma IgGklassi antikehi haiguse 2-3 nädalal, need jäävad põsima 2-4 kuuks. On olemas ka IgA klassi antikehad, need tõusevad tegelikult kõige kiiremini ja ka langevad kõigekiiremini. väga akadeemiline haigusediagnostika põhinebki nende antikehade taseme jälgimises pikema aja vältel korduvates vereproovides. Muuseas see ajab praktilise arsti veidi närvi, sest kõik need testid on päris kallid ja ka teised haiged tahavad uurimist ja ravi. Kui haiguspilt viitab mükoplasmale on mõtekas alustada ka vastava raviga mitte ajada patsienti närvi imelike testidega mille vastused selguvad mitme kuu jooksul. See on tagantjärgi diagnostika. Haige vajab aga kohest ravi mitte heietamist. See on minu arvamus.
Arvan, et ega ikka ei või olla üheaegselt läkaköha, paraläkaköha ja mõkoplasma. Nende haiguspilt on mõneti kattuv kuid haigusepõhjustaja on erinev.
Küsimus on ka paraläkaköhast. See on haigus mille haigustekitaja kuulub koos läkaköhaga bakterite perekonda nimega Bordetella. Läkaköha nimi ladinakeeles on pertussis, nii saamegi läkaköha tekitajaks Bordetella pertussis. Paraläkaköha tekitaja on aga Bordetella parapertussis. Selles perekonnas on veel kokku 6 haigustekitajat. Nende nimed on Bordetella bronchiseptica, Bordetella avium, Bordetella holmesii ja Bordetella hinzii. Need 4 viimast on haigustekitajad loomadel, inimest ohustavad need haruharva.
Paraläkaköha haiguspilt on sarnane mõneti läkaköhaga, olles sellest siiski oluliselt leebem. Selgust toob jälle nina ja kurgulima uuring ja antikehade testid.
Nõndaks. Nii palju vastuseks. Loodan et sain Teie küsimustele veidi valgust heita.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?