Hüppeliigese vigastus 02.09.26 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere,
Juuni alguses võrkpallile võrku hüpates maandusin kogu keharaskusega täpselt jalalaba küljega seega ca 85kg keharaskust läks otse hüppeliigesesse. Käisin kohe röntgenis, seal murdu jne ei leitud, ehk lihtsalt "välja väänamine". Esimene päev oli õrnem paistetus koheselt parempoolse malleooli peal, järgmistel päevadel läks terve parempoolne jalalaba lillaks (sinikas vist), sain kreeme asju määritud ja nädalaga hakkas taanduma, liikusin ringi ikka õrnalt toetades karkude abil, paari nädalaga oli piisavalt korras, et liikuda ilma karkudeta ja praeguseks saan praktiliselt kõike peale otsese hüppamise ja jooksmise teha (siis annab valu tunda), jalalaba üleval sirgelt hoides ja lõdvaks lastes tekib nagu pinge kahe malleooli vahel täpselt keskkohas, see koht on ka tundlik veel.
Mu küsimus seisneb selles, et kuna pm 3 kuud on möödas ja malleoolid on mõlemad paistes ikka, parempoolne veidike rohkemgi, sokke jalas hoida on ka valus kuna pigistab hüppeliigese kohta, kas see on normaalne nähtus, et see võibki paraneda kauem ja püsida paistes? Pm päev otsa ringi liigun siis õhtuks on normilt paistes, hommikuks on jälle väiksemaks paistetuse võtnud ja siis õhtuks jälle samamoodi paistes.
Kas peaks tegema spetsiaalseid harjutusi mis aitaks paraneda? Sidemeid/ortoosi kasutama? Sooja kreemi capsikam või midagi sarnast igapäevaselt määrida? Kui kaua see võib paraneda? Vigastus iseenesest oli päris valus ja jube küll, vedas, et miskit katki ei läinud. Pm 1.5 meetri kõrguselt otse jalalaba külje peale kogu keha raskusega. Imelik, et ikka veidike valu teeb ja niiviisi koguaeg paistes on
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere!
Hüppeliigese raskema nikastuse järel võib turse tõepoolest püsida üsna kaua – mõnikord mitu kuud – ning olla õhtuks pärast koormust suurem ja hommikuks väiksem. Seega ei tähenda kolm kuud püsinud vähene turse iseenesest tingimata midagi ohtlikku.
Teie puhul soovitaksin siiski hüppeliigest uuesti arstile näidata. Vigastuse mehhanism oli üsna tugev: maandusite umbes 1,5 meetri kõrguselt kogu keharaskusega jalalaba küljele. Lisaks püsivad kolm kuud hiljem mõlema malleooli piirkonna turse, lokaalne hellus ja valu jooksmisel ning hüppamisel.
Esialgne röntgenülesvõte oli kindlasti vajalik ja murdude puudumine on hea uudis. Röntgen näitab aga eeskätt luid. Sellega ei saa täielikult välistada hüppeliigese sidemete, kõõluste või liigesekõhre vigastust. Mõnikord võib jääda esmasel röntgenil märkamatuks ka väike luukahjustus.
Teie kirjeldatud pinge ja hellus kahe malleooli vahel väärib läbivaatusel eraldi tähelepanu. Selles piirkonnas paikneb muu hulgas sääreluu ja pindluu vaheline sidemekompleks ehk sündesmoos. Selle vigastus võib paraneda tavalisest hüppeliigese nikastusest aeglasemalt. Võimalikud on ka teised sideme-, kõõluse- või kõhrekahjustused.
Soovitan pöörduda perearsti, ortopeedi või spordiarsti vastuvõtule. Kõigepealt on vaja hüppeliigest vahetult uurida: hinnata liigese stabiilsust, liigutusi, sidemeid, kõõluseid ja täpset valupunkti. Sõltuvalt leiust võib olla põhjendatud uus röntgenülesvõte, ultraheli või MRT-uuring.
Täielikku puhkust ma praegu ei soovitaks. Hüppeliigese taastumisel on oluline järkjärguline koormamine ja taastusravi. Sobivad hüppeliigese liikuvusharjutused, sääre- ja hüppeliigese lihaste jõuharjutused ning hiljem tasakaaluharjutused, näiteks ühel jalal seismine. Kõige parem oleks lasta füsioterapeudil koostada Teile vigastuse raskusele vastav harjutuskava.
Jooksmist, hüppamist ja võrkpalli ei tasuks veel valu kiuste jätkata. Nende juurde võiks tagasi pöörduda järk-järgult siis, kui tavakõnd, ühel jalal seismine ja kergemad hüpped on valuvabad ning vigastatud jala jõud ja tasakaal on taastunud.
Ortoosist võib olla kasu suurema koormuse ajal, eriti kui hüppeliiges tundub ebakindel, kuid kolm kuud pärast traumat ei ole pidev jäik fikseerimine tavaliselt eesmärk. Olulisem on taastada liigese liikuvus, lihasjõud ja tasakaal.
Capsicami või muu soojendava salvi kasutamine ei kiirenda kahjustatud sidemete paranemist. Kui jalg pärast päevast koormust tursub, võib rohkem kasu olla jala kõrgemale tõstmisest ning vajadusel lühiajalisest jahutamisest. Liiga pigistavaid sokke tasub vältida.
Raske hüppeliigese nikastus võib paraneda mitu kuud. Teie kirjeldatud paranemine – karkudest tavapärase kõndimiseni ja enamiku tegevuste taastumiseni – on hea märk. Kuid kuna kolme kuu järel püsivad märgatav turse ja koormusvalu, on nüüd mõistlik kontrollida, kas tegemist oli lihtsalt raskema nikastusega või jäi esmasel hindamisel mõni sideme-, kõhre- või muu pehmekoe vigastus avastamata.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)
Nõuanded teemal: Perearst
Jala väänamine
Väänasin 10 päeva tagasi jala välja. Läks väga paiste ja valutas meeletult. Siis tekkis suur verevalum, nis on nüüdseks sinakas-kollane. Paistetus on väiksemaks jäänud, aga nüüdseks pahkluu ikka veel ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Arvatakse, et väänamised polegi vigastus ja ainult kukkudes tekivad luumurrud. Väänamine, ehk sidemete vigastus vajab ka ravi, vastasel korral riskitakse eluaegse liigese ebastabiilsusega. ...
hüppeliigese trauma
Kukkusin 3 nädalat tagasi umbes 4 meetri kõrguselt redelilt. Tulemuseks lõin ära pea ja vigastada sai parema jala hüppeliiges. Kuna löögist vastu pead kadus lühikeseks ajaks teadvus, ei tea täpsemalt, ...

Vastas dr Kristi Otsmaa
Tere!
Kui hüppeliigesest tehtud röntenpilt oli korras, kinnitab see, et luulist vigastust ei ole. Paraku ei ütle tavaline röntgenpilt midagi sidemete vigastuse kohta. Tugevalt paistes hüppeliiges ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




