Hüppeliigese vigastus 02.09.26 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Hüppeliigese raskema nikastuse järel võib turse tõepoolest püsida üsna kaua – mõnikord mitu kuud – ning olla õhtuks pärast koormust suurem ja hommikuks väiksem. Seega ei tähenda kolm kuud püsinud vähene turse iseenesest tingimata midagi ohtlikku.

Teie puhul soovitaksin siiski hüppeliigest uuesti arstile näidata. Vigastuse mehhanism oli üsna tugev: maandusite umbes 1,5 meetri kõrguselt kogu keharaskusega jalalaba küljele. Lisaks püsivad kolm kuud hiljem mõlema malleooli piirkonna turse, lokaalne hellus ja valu jooksmisel ning hüppamisel.

Esialgne röntgenülesvõte oli kindlasti vajalik ja murdude puudumine on hea uudis. Röntgen näitab aga eeskätt luid. Sellega ei saa täielikult välistada hüppeliigese sidemete, kõõluste või liigesekõhre vigastust. Mõnikord võib jääda esmasel röntgenil märkamatuks ka väike luukahjustus.

Teie kirjeldatud pinge ja hellus kahe malleooli vahel väärib läbivaatusel eraldi tähelepanu. Selles piirkonnas paikneb muu hulgas sääreluu ja pindluu vaheline sidemekompleks ehk sündesmoos. Selle vigastus võib paraneda tavalisest hüppeliigese nikastusest aeglasemalt. Võimalikud on ka teised sideme-, kõõluse- või kõhrekahjustused.

Soovitan pöörduda perearsti, ortopeedi või spordiarsti vastuvõtule. Kõigepealt on vaja hüppeliigest vahetult uurida: hinnata liigese stabiilsust, liigutusi, sidemeid, kõõluseid ja täpset valupunkti. Sõltuvalt leiust võib olla põhjendatud uus röntgenülesvõte, ultraheli või MRT-uuring.

Täielikku puhkust ma praegu ei soovitaks. Hüppeliigese taastumisel on oluline järkjärguline koormamine ja taastusravi. Sobivad hüppeliigese liikuvusharjutused, sääre- ja hüppeliigese lihaste jõuharjutused ning hiljem tasakaaluharjutused, näiteks ühel jalal seismine. Kõige parem oleks lasta füsioterapeudil koostada Teile vigastuse raskusele vastav harjutuskava.

Jooksmist, hüppamist ja võrkpalli ei tasuks veel valu kiuste jätkata. Nende juurde võiks tagasi pöörduda järk-järgult siis, kui tavakõnd, ühel jalal seismine ja kergemad hüpped on valuvabad ning vigastatud jala jõud ja tasakaal on taastunud.

Ortoosist võib olla kasu suurema koormuse ajal, eriti kui hüppeliiges tundub ebakindel, kuid kolm kuud pärast traumat ei ole pidev jäik fikseerimine tavaliselt eesmärk. Olulisem on taastada liigese liikuvus, lihasjõud ja tasakaal.

Capsicami või muu soojendava salvi kasutamine ei kiirenda kahjustatud sidemete paranemist. Kui jalg pärast päevast koormust tursub, võib rohkem kasu olla jala kõrgemale tõstmisest ning vajadusel lühiajalisest jahutamisest. Liiga pigistavaid sokke tasub vältida.

Raske hüppeliigese nikastus võib paraneda mitu kuud. Teie kirjeldatud paranemine – karkudest tavapärase kõndimiseni ja enamiku tegevuste taastumiseni – on hea märk. Kuid kuna kolme kuu järel püsivad märgatav turse ja koormusvalu, on nüüd mõistlik kontrollida, kas tegemist oli lihtsalt raskema nikastusega või jäi esmasel hindamisel mõni sideme-, kõhre- või muu pehmekoe vigastus avastamata.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?