vererõhk 30.12.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Kirjeldatud vererõhu kõikumine on murettekitav, kuid samas ka selgitatav, arvestades Teie elukaaslase elustiili ja uuringutulemusi.

Olulised tähelepanekud:

Ühekordne väga kõrge vererõhu väärtus (kuni 200 mmHg) võib tekkida ägeda stressi, ärevuse või nn valge kitli efekti korral.

See, et ööpäevaringne vererõhuuuring näitas öösel pigem madalaid väärtusi, räägib vastu püsivale ravimata hüpertensioonile.

Füüsiline aktiivsus, mittesuitsetamine ja normaalkaal on väga tugevad kaitsefaktorid.

Teie kirjeldatud kodune olukord (pidev psühholoogiline pinge erivajadusega lapse tõttu) on reaalne ja krooniline stressiallikas, mis võib põhjustada:

ajutisi vererõhu järske tõuse

sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiivsust

pikaajaliselt ka vererõhu regulatsiooni häireid

Mida saab sellises olukorras teha peale „rahulikuks jäämise“:

Teadlik hingamine stressiolukorras
– aeglane sügav hingamine (nt 4 sek sisse – 6 sek välja) võib reaalselt alandada vererõhku minutite jooksul.

Füüsiline eemaldumine olukorrast, kui võimalik
– kasvõi mõneminutiline lahkumine teise ruumi aitab närvisüsteemil „maha keerata“.

Regulaarne taastav liikumine
– jalutuskäigud, rattasõit, ujumine; oluline on järjepidevus, mitte intensiivsus.

Une kvaliteedi hoidmine
– halb uni võimendab stressi ja vererõhutõuse.

Vajadusel arutada perearstiga ka:

lühiajalisi rahustavaid võtteid või toetavat ravi

psühholoogilise toe või perenõustamise võimalusi, kui see on kättesaadav

Oluline on mõista, et sellises elusituatsioonis ei ole probleem mitte inimese „nõrkuses“, vaid väga keerulises keskkonnas. Kui uuringud ei näita püsivat hüpertensiooni, keskendutaksegi eelkõige stressi juhtimisele ja jälgimisele, mitte kohe ravimite lisamisele.

Teete juba õiget asja, otsides nõu ja lahendusi. See on oluline samm nii tervise kui ka toimetuleku jaoks.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?