Vastus 24.02.25 / Perearst

Külastaja küsib:

E100 - anestesioloogia22.02.2025 12:31Vereplommi teostamine. Esmalt steriilselt punkteeritud assistendi poolt perifeerne veen ja kogutud 17ml autoloogset veeniverd. Seejärel lokaalanesteesias lidocaiiniga punkteeritud G18 Tuohy nõelaga hinnanguliselt L5/S1 epiduraalruumi vahemiku 10ml LOR õhk nõelaga. ca 5 cm sügavusel resitensus kadunud, LOR süstla eemaldamisel nõelast liikvori leke - võimalik dura punktsioon. Nõel eemaldatud ja vahemik kõrgemalt (ehk L4/L5) teostatud korduspunktsioon, mille tulemusena uuesti ca 5 cm sügavusel resistensuse kadumisega leitud epiduraalruum. Seekord liikvori leket (ka aspireerimisel) ei esinenud alustatud autoloogse veenivere süstimist epiduraalruumi kiirusega ca 5ml/min. Süstimise ajal kõrvaltoimeid või seisundi halvenemist patsiendi poolt ei esinenud. Süstitud kogu kogutud 17ml verd ära. Nõel eemaldatud ja paigaldatud plaaster punktsiooniavale.7742 - Epiduraal- või spinaalkateetri asetamine, 22.02.2025Tellija: ...., Teostaja: .....E100 - anestesioloogia22.02.2025 12:41Palutud konsultatsiooni võimaliku dura punktsiooni järgse liikvorilekkest tingitud valusündroomi tõttu.Patsiendile teostatud epiduraalruumi blokaad ca 2 nädalat tagasi. Vahetult protseduuri järgselt (tunnid) tekkinud peavalu, mis asendsõltuv. Valu iseloom püsinud oluliste muutusteta viimased 2 nädalat ja kliinilised tunnused (mis kirjeldatud ka EMO valvearsti poolt anameesis) iseloomulikud võimalikule dura punktsiooni järgsele peavalule. Kuna sümptomite kestvus olnud juba 2 nädalat ja sümptomaatika patsiendi elukvaliteeti piirav (ka konservatiivne ravi suukaudsete analgeetikumide ja koffeiiniga ebaefektiivne), siis näidustatud autoloogne vereplomm. Vesteldud patsiendiga protseduurist ja võimalikest tüsistustest, samuti teavitatud teda protseduuri efektiivsustest (mis hinnanguliselt kirjanduse alusel 15-20%). Patsient protseduuriga nõusProtseduuri kulg kirjeldatud teenuse päevikukandes, selle käigus tekkinud võimalik dura punktsioon dokumenteeritud ja teavitatud sellest patsienti ja EMO valvearsti. Vahetu periprotseduraalne kulg iseärasusteta, jätkub esialgne jälgimine EMOs pikaliasendis esialgu 3h, siis plaanis seisundi taashindamine.ca 2.5h protseduuri järgselt patsiendil peavalu, mis väljendub ainult vasakule poole keerates ja on iseloomult sarnane valuga, mis tekkis eelmise epiduraalruumi punktsiooni järgselt. Vereplommist neuroloogilisi tüsistusi, pareesi või pleegiat ei ilmne. Valuravi juba EMOs suhteliselt maksimaalne (opioid, NSAID, dexamethason, magneesium, hapnik), ordineeritud lisaks intranasaalne dexmedetomidin 70 mcg i.n. AnalüüsidTrükitud: 20250223111635

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Tundub, et teil on pärast epiduraalanesteesiat tekkinud dura punktsioonist tingitud peavalu. See võib tekkida siis, kui nõel juhuslikult läbistab duraalkesta ja põhjustab liikvori (peaaju-seljaajuvedeliku) lekkimist, mis vähendab ajusisest rõhku ning tekitab tugeva, asendisõltuva peavalu.

Kuna teie puhul on peavalu kestnud juba kaks nädalat ja suukaudne ravi pole aidanud, siis teostati vereplomm (epiduraalsesse ruumi süstiti teie enda verd), mis on levinud meetod liikvorilekke sulgemiseks. Kuigi see protseduur pole 100% efektiivne, on see sageli tõhus ja leevendab kaebusi.

Kas peaksite kartma, et peavalu tuleb tagasi? Vereplomm aitab tavaliselt leket sulgeda, kuid harvadel juhtudel võib see osaliselt ebaõnnestuda ja sümptomid püsida. Kui teil on endiselt tugev peavalu või uued neuroloogilised kaebused (nt jalgade nõrkus, tuimus, teadvuse häired), on oluline pöörduda kiiresti uuesti arsti poole.

Soovitan esialgu:
✅ Jätkata voodirežiimi, eriti lamades, kuna see võib vähendada peavalu.
✅ Juua piisavalt vedelikku, sh kofeiiniga jooke (kohv, tee, cola), mis võivad aidata liikvorirõhku taastada.
✅ Jätkata arsti määratud valuravi.
✅ Kui peavalu püsib või süveneb, konsulteerida uuesti anestesioloogiga, sest mõnikord võib olla vajalik teine vereplomm või muu ravi.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja ChatGPT

Kas see arutelu oli kasulik?