muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Füüsilisel pigutusel tekkiv valu.
Füüsilisel pingutusel, nt. puukorvide tassimisel tekib valu kaela ette paremale kõri kõrvale ja aeg-ajalt ka vasakule ülaselga ning valu, pakitsus ja torkimine paremasse jalga ning mõlematesse labakätesse-jalgadesse. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud kaebus vajab kindlasti kiiret arstlikku hindamist, sest Teil on olemasolevad tõsised südame-veresoonkonna diagnoosid (üleneva aordi dilatatsioon ja kongestiivne südamepuudulikkus) ...
Kuidas tõlgendada EHK Holteri kirjeldust
Tere!
Olen hiljuti teinud EGK Holteri uuringu ning kahjuks kirjeldusest ise ei saagi aru. Kas oskate aidata arusaamisega, kas on midagi ohtlikku või tähelepanu vajavat ka? Ette tänades.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et kirjelduse siia kopeerisite – selle põhjal saab üsna hästi aru, mida Holter näitas. Hea uudis: kirjeldus ei viita millelegi eluohtlikule. Enamasti on see leid kooskõlas sellega, ...
Järsku alanud peavalud
Inimesena kellel ei ole põhimõtteliselt kunagi pea valutanud ja järsku hakanud pea valutama peaegu igapäevaselt. Kestnud umbes 2 kuud see. Kõrge vererõhk ja kilpnäärme ületalitus, ravimeid nende puhul ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah – nii kõrge vererõhk kui ka kilpnäärme ületalitlus võivad olla väga selges seoses peavaludega. Teie kirjelduse järgi ei ole kõige tõenäolisem variant migreen, vaid pigem üldisem ...
Kas need proovid on korras?
Tere sooviks teada kas tõesti ainuke asi millele tähelepanu pöörama pean on raua sisaldus ? Kas peaksin edasi võitlema või kannatama edasi meeletute peavalude käte värinate, pea põõritamisega ? Peavalud ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole Teie probleem “ainult rauas” – nii tugev ja pikaajaline peavalu, mis on viimastel kuudel selgelt süvenenud, vajab kindlasti edasist uurimist, isegi siis, kui ...
Lapsel külmatunne ujumistrennis
Lapsel on käed alaliselt külmad ja niisked sünnist saati. Miks?
Basseinis tekib lapsel (7.aastane) külmatunne ja see ei möödu.
Kas laps võib osaleda ujumistrenni tegevusest (kestus ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie mure on igati arusaadav. Kui laps tunneb ujumistrennis püsivalt külma ja see ei möödu, siis ei ole mõistlik seda “ära kannatada”, sest lapse jaoks võib see muutuda väga ebameeldivaks ...
Kubemesonga operatsioonijärgne probleem.
Tere.
1,5 aastat tagasi tehti kubemesonga operatsioon. Alguses ei olnud viga eriti midagi, aga viimased 3 kuud tekitab paigaldatud võrk valu ja ebamugavustunnet.
Ei saa isegi korralikult istuda. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi on tegemist olukorraga, mis vajab kindlasti arsti hinnangut, sest 1,5 aastat pärast kubemesonga operatsiooni tekkinud uus valu ei ole päris „tavaline“ leid, kuigi seda ...
Süvaveeni tromboos
Tere!
22.12.2025 käisin jalaga ultrahelis.
Kirjeldus:
VASAKU JALA ARTERITE VÄRVI-DOPPLER ULTRAHELI UURING.
Verevoolu kiirused (cm/s) ja spektrid (T-trifaasiline, B-bifaasiline, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud ultraheli leid tähendab tõesti ulatuslikku vasaku jala süvaveeni tromboosi (reieveen + põlveõndla veen + sääre süvaveenid). See on tõsine diagnoos, kuid hea uudis on ...
Pikale veninud haigus
Tere
Olen olnud siin pikalt viirustega kimpus. Algas kuu aega tagasi nohu ja köhaga. Nohust tekkis põskkoopa põletik ja kirjutati antibiootikume. Lisaks kirjutati ka Cirrust. Kui kuur läbi, siis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjeldate väga tüüpilist olukorda, kus üks viirushaigus venib teise otsa: esmalt tavaline viirus → sellele lisandub ninakõrvalkoobaste ärritus/põletik → seejärel COVID. Sellisel juhul ...
GGT näitaja kõrge
Tegin synlabis analüüsid GGT näitaja 1820 U/I see tundub kõrge ? Kas peaks mingeid ravimeid võtma?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah – GGT 1820 U/L on väga kõrge näitaja ja see ei ole „tavaline kõrvalekalle“. See vajab kiiret perearsti/kõhuõõne uuringute korraldamist ning sageli ka erakorralist hindamist, sõltuvalt ...
Sügelus pikemat aega
Tere!
Sügelemine algas umbes 7 kuud tagasi alaseljal. Praeguseks on levinud ka tuharatele. Sügelenud on ka jalad hüppeliigese kohalt ja jalalabalt. Sügelemist esineb ka kehal erinevates kohtades, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Mure on täiesti mõistetav – 7 kuud kestnud sügelus vajab päriselt arsti poolt läbivaatust ja vähemalt mõningaid analüüse. Pelgalt pildi järgi „sügelised“ diagnoosida on üsna ebakindel, ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




