Migreen 18.08.11 / Peavalu

Külastaja küsib:

1. PEAVALU ALGUS

Peavalud algasid 4 aastat tagasi, kui käisin 11 klassis. Alguses ei pannud neid tähelegi, kuid 12. klassi lõpuks olid need tublisti kasvanud. Peavalud olid tugevad, kestsid 24h ja periood oli 5(+-2) päeva. Alguses aitas magamine, kuid pärast enam mitte.


1.1 Esmane Neuroloogi külastus

Käisin neuroloogi juures, kes saatis mind kompuuter uuringule. Leiti mingist pea koopast põletik ja võeti 2 kuud hiljem välja. Peale seda käisin kohe põskkoopast tsüsti eemaldamas. Kumbki operatsioon SUURT leevendust ei pakkunud, kuid põletiku eemaldamine vähendas natukene valu amplituudi.


2. PRAEGUNE OLUKORDA JA SÜMPTOMID

Nüüdseks on peavalude kestvus 16-24h. Periood on sama, aura puudub või on minimaalne (mustad täpikesed valge ümbrisega 0.5-1s vältel. Neid võin näha suvalisel päeval nädala sees, kuid rohkem esineb enne peavalu). Silmad ja nina võivad joosta vett peavalu ajal ning sellele eelnevatel päevadel. Lihased kipuvad tõmblema: laman voodis liikumatult ja jalalaba teeb mõne cm ulatuses kontrollimatuid liigutusi. Seda võib juhtuda käte või jalgade lihastega 5 minuti jooksul mitu korda. Kõige sagedasemad tõmblused on peavalu ajal. Neid ei pane tähele, kui olen liikvel. Ma ei tea, kas see on normaalne, sest ei mäleta, milline ma olin 5-6 aastat tagasi. Enne peavalu on peas rõhu tunne ja on tunda üli nõrka iiveldust, söögiisu pigem tõuseb, kui langeb. Vahel esineb seda rõhu tunnet ka nädala sees mitmetel päevadel. Ma ei karda heledat valgust ega müra, kui mul pea valutab. Migreeni valu leevendab kuumus paremini kui külm. Enne tugevat migreeni võib olla hästi talutavaid tavalisi peavalusid või nõrku migreenihooge paremal või vasakul pool. Tugev valu on reeglina vasakul.

Ülal mainitud sümptomid võivad võimenduda või vähendeda vastavalt stressile (näiteks lisa peavalusid või tihedat rõhu tunnet peas pole suvel esinenud. Talvel, kui oli rohkem stressi ja varakult ärkamist, oli 4jal päeval nädalas migreenile eelnevat rõhu tunnet ja hulgi kõiksugu peavalusid, mis olid üsna nõrgad).


3. RAVI

Alguses kasutasin migreeni vastu käsimüügi ravimeid, mis ei aidanud. Siis sai kasutatud cinie 50mg, mis aitas väga hästi, aga tekitas jube vastikud kõrvaltoimed. Mida rohkem seda sõin, seda väiksemaks kõrvaltoimed muutusid. Cinie võtmine tekitas lõpuks migreeni, mis oli üle päeviti. Neuroloog kirjutas vahelduseks valuvaigistit kus oli 500mg paratsetamooli ja 30mg kodeiini. See on ainuke valuvaigisti, mis on aidanud hästi leevendada, kuid rohu mõju kadudes peavalu taastub. Praegu tarvitan cinie ja kodeiini vaheldumisi.

Ennetav ravi kõiksugu epilepsia ravimitega tundus olukorda hullemaks muutvat. Hetkel käin elektriravis ja on plaanis proovida nõelravi.


4. PROBLEEMID UIMASUSE JA FÜÜSILISE JÕUDLUSEGA

Minu kirjutamise põhjuseks on saada lisa informatsiooni oma kahtlaste nõrkushoogude ja kohati esineva uimasuse kohta.

4.1 Uimasus

9. klassi oli üks päev, mil tundsin, et mul on õues end ümbritsevat raske jälgida. Mõteldes olen jõudnud järeldusele, et seda tunnet esineb mul iga nädal mitu korda. Näiteks üle tee minnes pean pingsalt jälgima, et jõuda järeldusele, kas võin rahulikult tee ületada. Mõni teine päev on jälle mõistus selge. Rahulikult istudes ja mõttetööd tehes see seisund suurt ei sega (inseneri töö ja õppimine). Kahjuks ma ei saa hinnata oma pea selgust sellega, mis oli 5-6 aastat tagasi ja ei tea, kas see on normaalne.


4.2 Nõrkushood.

Avastasin kuskil 12. klassis, et trennis on kükke ja suuremat jõudu nõudvaid harjutusi raskem teha. Joostes oli alguses palju raskem, kui 20minuti pärast. Nüüd on asi nii kaugel, et kükid ilma raskuseta võivad tekitada pikaks ajaks halva enesetunde. Kõrvad oleks nagu lukus, neelatades on kuidagi imelik tunne, peas oleks nagu teine rõhk ja mõistus ei ole terav. 5-6 aastat tagasi ei olnud mul mingit probleemi selliseid ülesandeid teha. Hakkasin lihtsalt hingeldama, aga halb ei hakanud. Seda imlikku tunnet võib esineda halvematel päevadel ka ilma suurema füüsilise tegevuseta terve päeva. Hea näide selle oleku perioodilisusest on rattaga sõitmine ühe konkreetse mäe otsa. Ühel päeval olen tipus väga kurnatud, aga teisel päeval on kõik korras. Olen käinud koormustestil ja see ei näidanud midagi valesti olevat.

Imelikku tunnet kõrvades ja peas ajasin kõrgevererõhu süüks. Lasin oskustega inimesel, sellel päeval, kui imelik tunne oli tugev ilma füüsilise pingutuseta, oma vererõhku mõõta ja see oli täiesti normaalne. Samas on esinenud selle tunde ajal kõrget ja madalat vererõhku. Perearstiga on plaanitud sooritada vererõhuuuring migreeni hoo ajal.

See imelik tunne paistab olevat kõige tugevam enne suurt migreeni hoogu ning väheneb suure migreeni hoo ajaks.

Selline tihe halb tunne võtab väga lihtsasti motivatsiooni mingit trenni teha ning see on mulle üsna laastavalt mõjunud.


5. KOKKUVÕTLIK KÜSIMUS

Huvitav, kas minu uimasus ja nõrkushood on põhjustatud nõnda sagedase migreeni poolt? Kas põhjuseks võib olla perioodiliselt muutuv ajuverevarustus? Mida peaks selle probleemiga edasi tegema?