Mure 20.01.08 / Peavalu

Külastaja küsib:

Olen 33 aastane naine. Oletatavaks diagnoosiks on reaktiivne artriit. Uuringuid on veel vähe tehtud. Põhjus pole teada. Haigus on kestnud pea 3 kuud. Migreeruvad valud on tavaliselt mitmes liigeses. Haigusega on hõlmatud nii suured kui ka väiksed liigesed, sh selgroog. Harjumata silmaga pole turset näha kuid valu, pakitsemine, paistetus on olemas. Viimasel ajal tunnen suurt pinget, närivat tunnet ja survet pealaes - ühesõnaga põletikutunnet. See pole küll valu aga on äärmiselt häiriv ning läheb hullemaks. Eriti tunnetatav on probleem siis kui on ägenemishooge selgroos. Ma ei tunne, et oleksin närvis vmt. Ma ei saa enam nt lugeda ilma, et ebameeldiv tunne peas tugevneks. Ooteajad neuroloogidele on väga pikad. Mida soovitate teha? Oskate äkki mõnda erakliinikut soovitada?
Igaks juhuks kirjeldan haiguse võimalikku kulgu. Kohe pärast lapse sündi (02.03.06) hakkasid käed veritsema ning nahale tekkisid punetavad suured laigud. Tükk aega ei kannatanud keemiat (isegi aaptekist ostetud spets. seepe). Allergiat ei tuvastatud, nahahaigust samuti mitte. 2006 suvel oli nö momentaalne päikeseallergia. 2007 alguses planeerisime last ning sain korduvalt streptokokk b ravi. 2007. juuli lõpus tabas mind mingi paaripäevane haigus, millega kaasnes tagasihoidlik oksendamine, lühiajaline palaviku tõus, täielik nõrkus ja pearinglus (liikumisel vajasin tuge). Helistasin merimetsa haiglasse, kuid kohale ei läinud kuna puugihammustust ei leidnud ning väga halb enesetunne möödus. Tekkis aga pingetunne, südamekloppimine ja unetus, mille panin hormonaalmuutuste arvele. Max. poolteist nädalat hiljem lõi välja verine põiepõletik (hiljem neeruvaagna põletik), mis vaatamata 8 AB kuurile (kuni ka hetkeni) muutus krooniliseks. Samaaegselt lisandusid probleemid (põletikud) ja veritsused sooltes ja naisteorganites. Oktoobris lisandusid lihasvalud ja närvivalud seljapiirkonnas. Novembri alguses (pärast Ciffran kuuri) lõid valud põlvedesse, levides sealt 3 päevaga nimmepiirkonda ja edasi juba kukla piirkonnani välja. Samal ajal hakkasid tekkima neuroloogilised probleemid - käte ja jalgade nõrkus (probleem klahvide vajutamisel) mis õnneks möödus, aeg-ajalt surved peas (ilmselt paanika- või ärevushäired esimest korda elus). MRI nimmepiirkonnast reumaatilisi muudatusi ei näidanud. Pärast mandlite lõikust lisandusid ka kõigi väiksemate liigeste ja kõhrede valud (isegi rinnapiirkonnas). Ägenemisperioode on endiselt kordunud, kuid mitte nii tugevalt kui enne lõikust. Arstide arvates on põletiku põhjus endiselt organismis. Tavaliselt kaasneb ka lihastes närimistunne, kui valud migreeruvad. Samamoodi see põletiku tunne peas - vahepeal nagu ei ole midagi (kui selgroos parem tunne) aga siis lööb jälle pikem ägenemine (igakord aina hullem).

Kas on võimalik, et mul on mingi neuroloogiline probleem? Kunagi ma kannatasin sageli pinge- ja arvatavasti migreenihoogude all . Viimast lausa 3-aastasest peale (ametlikku diagnoosi ei ole, pead ei ole ka kunagi uuritud). Nüüd aga midagi sellist ei ole aga selle eest võimatult ebameeldiv ja võõras tunne peas. On sellel haigusel ja minu peas toimuval mingi loogiline seos? Kas põhjuseks võivad olla mingid ravimid, mida ma kahjuks olen liiga palju saanud? Borellioosi mul tuvastatud ei ole, kuid kas võib olla, et olen muu puugihammustusega leviva nakkuse kandjaks? Aastaid tagasi oli mul 5 puuki korraga; enne suvist haigust telkisime lõuna-eestis ja viimsi piirkonnas. Olen ka lõunamaareisidel käinud. Aastaid on olnud hooti seletamatu palavik, väsimus ning lümfotsütoos. Muid probleeme, peale korduvate kõhutõvede (sh Egiptuses ja Portugalis) mul ei ole olnud. Kaks korda on olnud tõsisemad kõhutõved, kuid arsti poole ei ole kordagi pöördunud. Paar korda järjest on olnud kopsuhaigusi kuid see on ka kõik. Mis proove Te soovitaksite mul võtta? Põletikupõhjuste väljaselgitamine on jäetud kahjuks täiesti minu enda kanda. Uroloogid ja günekoloogid soovitavad otsida põletike põhjuseid, ehk org-ni immuunsussüsteemi tõsiseid häireid mujalt. Isegi ei pea õigeks jätkata AB ravi, sest see pole siiani olnud tõhus. Bakterid on ravimite resistentsed kuid kuna org-mi immuunsussüsteem ei toimi, siis ei ole AB-dest abi.