Auraga migreen 25.11.19 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Lp dr Ain Pajos

Olen 33 aastane. Muret teeb auraga migreen ja sellega kaasnev. Kui õigesti mäletan, siis diagnoosi sain 2011 aasta.
See aasta on mul olnud 2 väga rasket auraga migreeni. Esimene oli selle aasta esimeses pooles, kus käsi ja pool nägu olid tuimad, keel surises, nägemishäired ning hambaid ja igemeid ei tundnud, k6nehäire, segadus, keskendumisraskused, tasakaaluhäired jne. Kuna sellised sümptomid jäid pikalt kestma, siis perearst saatis mu EMOsse, sest kahtlustas insulti. MRT ja veresoonte uuring kontrastainega olid korras toona. Näo tundlikkus ei ole siiani päris taastunud, ei tunne seda nii nagu varem.
Praegune hoog tekkis 17.11, enne seda andis pea tunda alates neljapäevast, võtsin ibuprofeeni kuid see ei aidanud. Taas kõik samad sümptomid, mis varem. Seekord oli aga kummardamine välistatud, siis tekkis väga tugev surve tunne pähe. Tänase seisuga pole eriti paremaks läinud, hoost möödas juba nädal. Pea valutab praktiliselt 24/7, vahel tugevad valusööstud, siis nagu survetundega peavalu, siiani keel ja huuled surisevad, öösiti olen ärganud peavalu peale, lisaks muutub tuimaks vasak käsi ja jalad on nagu nõelu täis ja raske on vahel kõndida, pea käib samuti kohati ringi ja selliselt, et pean pysti jäämiseks otsima seinalt tuge. Lisaks vajus mu vasak silm poolenisti kinni (hetkel korras), vasak pool näost on see, mis muutub ka tuimaks. Ninajuur hakkab jubedalt valutama ja tekib selline tunne nagu talvel, kui külma õhku sisse hingata. Olen täheldanud, et keskendumisv6ime ja mälu on tublisti kehvemaks jäänud.

Mida ma saaksin teha, et asja parandada. Sellisena ei ole ma suuteline töötama ja kõik igasugused igapäevased toimetused on tugevalt häiritud.
Põhjalikult pole mul migreeni uuritud või selle põhjuseid. Olen kuulnud, et tehakse vereanalyyse, kus otsitakse teatud näitajaid, mille mitte normis olek soodustab migreene.
Mainin igaks juhuks ära, et olen elus kaks korda borrellioosi põdenud, esimene kui olin 18 (vajasin haiglaravi) ja teine oli eelmise aasta lõpus, siis haiglaravi ei vajanud.


Tänan vastamast!

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Tegemist on tõenäoliselt komplitseeritud migreeniseisundiga nn. Status Migrainosus. Seisund kestab mitmeid päevi ja isegi nädalaid. Hoog arvatakse olevat neurovaskulaarne häire, mille algfaasis muutub ajukoore bioelektriline aktiivsus mis omakorda põhjustab reaktsiooni aju veresoonte poolt. Piltuuringud põhjust ei selgita, veremarkeriks pakutakse CGRPd - neurotransmitterit mis põhjustab veresoonte laienemist, ja mille sisaldus veres on migreenihaigetel kõrgem. Hoo vallapäästjaks võib olla liigne valuvaigistite tarbimine. Sellise migreenihoo raviks tuleb kindlasti pöörduda suurhaigla EMOsse kus ravi juhendab pädev neuroloog.

Tel. 6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?