Peavalude põhjus. 03.01.16 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere Ain, olen mures peavalude pärast. Nimelt, viimase 8 kuu jooksul olen kogenud ühepoolset väga tugevat peavalu. Muret teeb just asjaolu, et ma ei tea, millega tegemist on, valu ise on võimalik üle elada ning saan sellega hakkama.
Esimene kord algas valu öösel ning hommikul ärgates oli valu juba väga agressiivne, eriti kõrva piirkonnas, torkiv, terav, lõikav. Valuga kaasnes tuimus ja "sipelgad" skalbil. Läksin muidugi perearsti juurde, seal diagnoositi mulle kolmiknärvi neuralgia - sümptomaatika klappis ning kaks päeva enne valu olin käinud merel kalal ning perearsti sõnutsi on see purjetajate haigus. Kirjutati välja pregabalin ja öeldi, et neuroloogi vastuvõtule saab siis, kui peaks veel korra midagi sarnast toimuma. Valu kadus ravimit võttes suures ulatuses, kuid ca kaks-kolm nädalat edasi käisin ringi skalbi paresteesiaga. Siis kadus ka see. Möödus kaks nädalat valutut ja paresteesiata olemist, kui ilmnes jälle sama asi, ainult, et teisel pool pead. Nüüd paremal pool. Valu oli nõrgem ja paresteesia kestis vähem, umbes nädala. Läksin nüüd teise perearsti juurde - esimene kord võttis mind vastu perearsti asendaja samas perearsti praksises. Tema ei uskunud kolmiknärvi neuralgiat, sest see pole üldse mitte tõenäoline ning ei vasta keskmise patsiendi parameetritele. Palusin saatekirja neuroloogile, kuid vastati jälle, et kui veel kord midagi juhtub, siis kirjutab. Pettusin selles, samas õigustasin arsti, et ilmselt on tõesti inimesi, kellel neuroloogi rohkem vaja, kui mul. Oli ka väga kiire ja pingeline aeg (õpin ja töötan) ning järgmised kaks korda, kui peavalu ilmnes, siis võtsin lihtsalt peavalurohtu ja liikusin eluga edasi. Suvel käisin ära hambaarsti juures, sest vahel pidavat sellised peavalud olema seotud suuprobleemidega. Tegin hambad korda ning likvideeriti igemepõletik. See oli suvel ja selle jooksul polnud ühtegi peavalu-episoodi. Kuni oktoobrini, kui ärkasin öösel üles selle peale, et silma taga õudne valu, ilma paresteesiata. Olin öösel üleval, elasin selle ilma valuvaigistiteta üle, mingi hetk sain une tagasi ja hommikul oli ärgates enam-vähem normaalne olemine. Järgmine päev jätsin suitsetamise maha, panin perearsti juurde aja kinni ning proovisin neuroloogi juurde aega saada, sest mind ootab jaanuaris ees õppereis pooleks aastaks Hollandisse ning ma ei soovi olla sellises ebamäärases olukorras võõras riigis. Selle jutuga läksin ka perearsti juurde. Käisin umbes kuu aja jooksul tema juures neli korda. Eesmärgiks aeg neuroloogile saada. Sellisel sagedusel oli ka teine põhjus, nimelt jäin kohe pärast suitsetamisest loobumist haigeks, äge bronhiit, jms. Andsin kaks korda verd, koputati põlvi, kontrolliti koordinatsiooni, kuulati kopse - kõik paistis olevat korras. Perearst ise kirjutas ka selle aja jooksul neuroloogile ning neuroloog arvas peavalude kohta, et see on migreen ja soovitas teha peavalupäeviku. Viimane kord, kui perearsti juurde läksin (ma ei tea tõesti, miks ta mul nii tihti seal käia palus), võtsin kaasa päeviku. Paistis, et ta polnud mind kuulanud ja ka mitte esimese perearsti märkmeid lugenud - talle oli uudiseks, et mul oli kaks esimest korda ka paresteesia. Lisaks selgitasin, et olen varem tundunud, mis on migreen - praegused peavalud ja migreen on nagu öö ja päev. Migreen on ikkagi olnud lühiajaline ja väga intensiivne, praegused valud on teravad, torkivad ja kaasavad surinat jms. Kõige rohkem meenutas migreeni tõesti viimane episood öösel parema silma taga "paiknev" tuim ja intensiivne lühiajaline valu. Millegipärast kirjutas ta pärast seda informatsiooni saatekirja nii neuroloogile kui pulmonoloogile. Pulmonoloogi oli minu jaoks teisejärguline, kuid läksin siiski. Pulmonoloogi juures jõudsin ära käia, diagnoositi krooniline bronhiit, varem arvati, et mul on astma. Neuroloogi juurde aega kahjuks jaanuarisse ei saanud, nüüd lähen nädala pärast õppereisile pooleks aastaks.
See on segane lugu ning mul on ja on olnud keeruline seda loogiliselt üles ehitada ning esitada. Siin on mitu asjaolu: esimene kord võttis mind vastu teine perearst. Valud on küll alati ühel pool pead, aga ainult esimene kord vasakul pool, ülejäänud 4 korda paremal pool. Päästikut ma pole suutnud fikseerida, kuid 3 korda on peavalule eelnenud väga külm või tuuline ilm, 2 korda on olnud pohmelus. 2 korda kaasnenud suuherpes samal poolel peavaluga. Motoorika ja keelekasutus on olnud iga kord korras, ka koordinatsioon, silm pole punetanud, jne.
Kuna mul on spordivigastused alaseljas, siis käin aeg-ajalt kiropraktiku juures. Tema ütles, et see väljub tema eriala piiridest ning kõlab rohkem nagu verevarustushäire ja kindlasti tuleb asja uurida ja kontrollida.
Ma saaksin aru, et mul pole vaja muretseda, kui mulle probleem loogiliselt ära selgitataks. Ma ei muretse väga näiteks sellepärast, et mul krooniline bronhiit diagnoositi - see on üsna tõsine asi, aga vähemalt tean, kuidas selle liiga kiiret arenemist ära hoida, tean, millised elustiili muutused tegema pean, tean, milline on selle haiguse kulg, jne. Aga muretsema paneb hoopis see teadmatus. Ja vaikselt tekib selline tunne, et minusugusele ei peagi arstiabi osutama - saan abi alles siis, kui midagi pöördumatut juba juhtunud on. Aga tahaks ikka saada enne seda.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Helistage tel 6 748 591 ja tulge vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik?