Emaka hüsterektoomia 17.06.17 / Naistehaigused

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 48-aastane viie täiskasvanud lapse ema, tänaseks juba 29 aastat abielus, töötan õpetajana. Pikkus 165cm, kehakaal 56kg. Olen olnud aktiivse eluviisiga, liikuv, korralikult jälginud oma tervislikku seisukorda. Terve elu on menstruatsioonid olnud pigem pikad ja rohke verega, samuti on olnud alati rohkesti valgevoolust. Hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ei ole kasutanud ega kasuta. Olen käinud korrapäraselt kontrollis ja mingeid erilisi kõrvalekaldeid pole varem olnud. Detsembris 2016 selgus läbivaatuse käigus, et emakas on suur müoomisõlm ning limaskest paksenenud. Menstruatsioonid olid viimase poole aasta jooksul vererohked ja pikad, kohati kestis määrimine terve tsükli vältel, sagedased olid alakõhuvalud. Veranalüüsid olid üldiselt korras (ka markerid). Põhjalike uuringute järel pandi diagnoosiks emaka adenomüoos ning 10. mail toimus PERH-is plaaniline laparoskoopiline operatsioon. Eemaldati emakas koos emakakaelaga ning munajuhad. Munasarjad jäid alles. Operatsiooni järel hakkasin kohe liikuma ning tegin kõike täpselt nii, nagu minu arst soovitas. Vereanalüüsid olid korras. Koju sain 5. päeval. Histoloogiline vastus oli korras, midagi halba ei ilmnenud. Küll aga ilmusid kodus mõned kõrvalekalded. Sain oma arstilt kaasa väga põhjalikud selgitused, kuidas edasi toimetada ning mida pean teadma ning jälgima. Kodus pidin võtma ühe ravikuuri Tsefuroksiimi. Sain ka teada, et mõned nädalad võib tulla roosakat eritist. Kõiki soovitusi ja keeldusid olen järginud (ei tõsta, ei käi saunas, ei ela suguelu, liigun palju, joon korralikult vett, toitun tervislikult, magusat ja rasvast väldin jne). Olen olnud kuulekas patsient, sest austan väga oma arsti ja ka enda tervist. 3 nädalat vaevas mind väga kiire väsimine, seetõttu olin haiguslehel 1 kuu. Küll aga on mul mõned mured. Kolmandal nädalal tekkisid hootised kõhuvalud, mitte väga tugevad, aga sellised tuimad ja häirivad. Samuti hakkas tulema kollast vesist voolust, mõnel päeval on see roosakas ja veresegune. Võtsin oma arstiga ühendust ja käisin PERH-is läbivaatusel 8. juunil. Vereanalüüs oli korras. Ultraheli ja läbivaatus mingit erilist muutust ei täheldanud, tupeköndi ühe õmbluse juures ehk väike põletik. Kirjutati Klindamütsiini ja Flukonasooli. Nüüd on sellest möödas nädal, aga endiselt olen hädas voolusega. See on kollakas ning mõnel päeval roosa/roostekarva. Ei tule küll palju, aga pesukaitse on siiski vajalik. Vahel ka nõrgalt valutab. Kuna mitmel kollegil on ka sarnane operatsioon olnud ja nemad väidavad, et mingit voolust üldse ei tulnud, olen ikkagi veidi murelik, et kas see on normaalne, et tupest ka 5 nädalat hiljem ikka eritist tuleb? Emakat ja emakakaela enam ei ole, kust see voolus sel juhul pärineb? Millest on tingitud, et kord on see kollane, kord veresegune ja kaua see määrimine võib kesta? Kas allesjäänud munasarjad on sellega kuidagi seotud? Ehk siis, kas mul on põhjust muretsemiseks (nt on tekkimas midagi halba) või on see operatsioonijärgselt ikkagi normaalne protsess?

Arst vastas:

dr Katrin Seidelberg

Günekoloog

Qvalitas Arstikeskus AS

Tere!
Teile on tehtud operatsioon, mille käigus on eemaldatud emakas koos emakakaelaga. Selle operatsiooni käigus on asetatud õmblused tupevõlvi (s.o tupe ülemine osa) ja tupe armi paranemine võtab aega keskmiselt 6 nädalat. Kuni selle aja jooksul võib esineda vähesel määral veresegust voolust. Voolus võib armi paranemise perioodil olla roosakas, hiljem pruunikas või kollakas. Muretsemiseks pole põhjust. Kuu aega peale operatsiooni on arst teinud analüüsid ja uuringud ning põletikulise tupe armi tõttu määranud põletikuvastase ravi, mis on piisav. Hiljemalt paari nädala pärast peaks esinema tavapärane valkjas tupevoolus.

Kas see arutelu oli kasulik?