Probleem unega 1.9 aastasel 15.02.20 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Mu poeg on alates 3.elukuust olnud kehva magaja. Nutab öösiti palju, rahuneb raskelt. Rinda sai 4 elukuud, siis jäin teise lapse ootele ja läks edasi segu peale. Mina ei täheldanud sellest talle mingit traumat ja leppis ilusti ka pudeliga. Sünnitus oli kiire aga keeruline, looteveed tulid ära aga 24h hiljem sünnitegevus polnud alanud. Arst lihtsalt näppudega venitas emakakaela lahti, nii et mul hakkas kohe 10 min hiljem intensiivne sünnitegevus ja 2h hiljem oli laps käes.

Kolinud oleme tema eluea jooksul kaks korda, aga nendest paremaks ega halvemaks pole midagi läinud. Enamasti on laps kaisus olnud sünnist saati. 10 kuuselt sai talle oma voodi ostetud, mille panime enda voodi kõrvale. Üsna kiirelt leppis seal magama ja vahepeal läks isegi nii hästi, et ei pidanud enam tema kõrval uinumiseks olema ja eelistas pigem oma voodis magamist kui meie kaisus. Arvasin, et nüüd hakkab paremaks minema aga ei. Peagi hakkasid olema ööd, kus laps nuttis lohutamatult 3-4h, tehes 10 minutilisi pause vahepeal.

Kolisime küll kaks kuud tagasi 3 toalisse korterisse, kus lapsed said päris oma toa. Aga ma ei ole märganud, et sellest oleks midagi paremaks või halvemaks muutunud. Öised nutuhood kestavad, samamoodi on see, et kui tahab kaissu, tuleb ise meie tuppa või hüüab voodis emme. Ja siis lähen mina tema kõrvale lihtsalt magama vahepeal. Väiksem poeg on sünnist saati oma voodis maganud. On ka rahutu öösel, aga hulka vähem ja temal võivad ka muud tegurid seal olla, miks ööuni kehva on. Kumbki laps ei lepi ka autosõiduga. Alati peab sättima magamise ajale sõidu, kumbki muidugi samal ajal ei maga aga siis valime selle aja, kumb ennem magama jääks. Muul ajal autos lihtsalt röögivad kuni sõit lõppeb ja välja saavad.

Siiamaani oli laps täielik lutipudeli sõltlane. 31 jaanuar alustasin lutipudelist võõrutamist ja tänaseks ta isegi ei tunne huvi pudeli vastu. Juua pakun tassist või tilkumis/lekke kindlast laste joogitopsist. Ka öösel kui ärkab, pakun juua. Nutuhood on läinud viimase poole aasta jooksul järjest sagedasemaks, viimase nelja kuu jooksul on tulnud ette ka mitme tunniseid hüsteeria hoogusid. Mis tähendab, et laps unes peksab ennast kas vastu seina peaga, vastu põrandat peaga või kui kinni hoida, et ta end ei peksaks, peksab meid jalgade ja kätega. Kui ta istub ntx voodi peal ja luua temaga silmside, siis ründab kohe, nagu oleks vaenlane. Püüan last igati rahustada, silitades ta selga, masseerides kõhtu, paistan pead, räägin talle kus ta on ja rahustan jutuga. Vahel läheb aega tund, teinekord kolm tundi. Aga ega see ainsaks korraks jää.

Lisaks on kolimisega unegraafik täiesti sassi läinud. Lõunaund laps ei ole praktiliselt üldse enam nõus magama. Vahel istun temaga magamistoas kaks kolm tundi, mille sees ta siis röögib, peksab, jookseb minema, ja lõpuks ei uinugi. Vahel vajub ise millalgi siiski magama aga üldiselt on paras trall nii lõunaunne kui ööunne saamine. Olen proovinud kindlat päevakava, teeme iga päev samu tegevusi, käime õues, mängib, saab multikat vaadata jne. Rutiinis muutusi olnud ei ole. Välja arvatud see, et nüüd käib sõbranna oma lapsega praktiliselt iga päev mängimas meil. Ca 2 kuud juba. Saavad päris hästi läbi, sõbranna laps 2.5 aastane tüdruk.

Kui midagi ei saa, siis vihastab ja lisaks ealisele jonnihoole hakkab end mööda põrandat peaga peksma, viskab ette juhtuvaid esemeid puruks, tuleb kallale, kui keegi on läheduses siis ründab. Olen proovinud samamoodi sülle võtta ja rahustada, või istuda ta kõrvale ja olla lihtsalt temaga. Aga see ei aita.

Me oleme mehega nii läbi lihtsalt. Laps võtab 90% meie mõlema tähelepanust ja sellevõrra teine laps saab tähelepanu vähem. Me tahaks leida põhjust, miks siis lapsel uinumine nii valulik protsess on ja mis põhjustab öiseid nutu/hüsteeria hoogusid. Olen käinud 2x neuroloogile, 3 kuuselt ja vist oli 9 kuuselt. Mõlemal korral ei osatud midagi öelda peale selle, et ju ma siis olen kehva ema. Läbi lillede muidugi. Perearstilt abi ei saa, sest tema leiab et küll laps alles harjub vennaga, siis laps tunneb et ema ja isa on ärritunud jne. Vennaga on ta juba ammu harjunud ja ega venna sünd asja hullemaks ei muutnud, jätkub ju samamoodi kõik. Ja paraku meie ei saa just eriti rõõmsate nägudega olla kui iga päev juba mitu kuud ainult paar h und saame. Meil ei ole võimalik kellegi juurde neid ööseks jätta kahjuks. Ja nii väikeseid ma ei suudaks ka ise veel kuskile ilma meieta jätta.

Lapse kohta veel nii palju, et ta 1 aastaselt kukkus oma esimesed hambad pooleks. Seega üleval tal on ainult tüükad hammaste asemel. 1. 2 aastaselt käisime hambaarstil, kes toona soovitas 2 aastaselt tagasi tulla, et siis saab mingit emaili tugevdavat geeli välja kirjutada. Teiseks ta oskas aastaselt ca 15 sõna öelda, kuid tänaseks päevaks ütleb ainult emme ja mämm mämm ja ei taha. Jutust saab aru aga sõnu ei tule. Räägime pidevalt lapsega, kordame sõnu, nimetame asju, aga ei midagi. Ühegi tegevusega üle paari minuti ei tegele. Näiteks kehaosade õppimine/kordamine ei tule kõne allagi, sest ta lihtsalt ei seisa paigal. Ta on hästi aktiivne laps, kogu aeg vaja sahmerdada ringi. Hakkas käima 10 kuuselt, tugede najal käis juba 6 kuuselt ja esimesed sammud tegi 8 kuuselt.

Öösiti ärkab ca 4-5x nutuga. Vahel harvem, kui veab. Aga minul on juba paanika igal õhtul, süda puperdab ja hirm on sees, sest ma ei tea kaua und antud on. Meil on mehega magamatusest ka tihti tülid. Me ei tülitse laste ees, aga tunnen et meie suhe ei pruugi püsima jääda, sest on päris õudne kui laps magab päeval ca 40-60 minutit, või ei maga üldse ja öösel sama trall. Väiksema pojaga pole muresid, tema magab 3h jutti ja teist und ca 2h ja siis läheb ööunne. Mida ma tegema peaksin? Ma ei oska lihtsalt ise enam midagi ette võtta.

Toitub normaalselt. Mõnel päeval sööb vähem, teisel rohkem. Magusat saab ka aga mitte suures koguses. Kartulit väga ei armasta, liha sööb hea meelega, makarone ka.

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Lastel on sageli unehäireid ja nende vallandajaks on tavaliselt haigused, elumuutused (lapse sünd, kolimine). Väga head ja lühikest soovitust on raske anda. Olete juba teinud mitut olulist asja, näiteks loobumine lutipudelist, rahustamine öösiti silitamisega jne. Kirjelduse järgi võiks ikkagi last konsulteerida uuesti ka neuroloog, kuna lapsel on mõned sümptomid (püsimatus, kõne taandumine), mille korral soovitaks närviarsti vastuvõttu
Teie mure on kestnud juba pikemat aega ja häirib pereelu, siis oleks vast kõige parem ja kiirem tee uneprobleemi lahenduse saamiseks pöörduda spetsialiseerunud keskusesse https://heauni.ee/unehaired/lapse-unehaired/

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?