Maksanäitajad vereproovis kõrged 23.08.18 / Laborimeditsiin

Külastaja küsib:

Tere!

Olen 65-aastane naine, ei joo ega suitseta, varem olin pisut ülekaaluline, praegu normkaalus.
2012. a sügisel avastati sapikivid. Vereanalüüsis oli GGT näit 90. Kirurg saatis magnetresonantstomograafi alla. Maksaga oli kõik korras.
2014. a märtsis oli sapikivioperatsioon (sapipõis oli olnud põletikuline ja liidetes).
2014. a suve lõpus GGT ikka kõrge (täpset näitu ei mäleta, oli kõvasti üle 200). Perearst suunas Lääne-Tallinna keskhaiglasse infektsioonihaiguste arsti juurde, kus käisin 4. septembril 2014. Viirushepatiidid välistati. Maks oli ultraheli järgi korras. GGT oli 138, teised maksanäitajad olid korras. Järeldus oli, et tegemist on operatsioonijärgse seisundiga.
Kuna GGT jäi kõrgeks (teised maksanäitajad olid enam-vähem korras), siis suunas perearst mind 2015. a Põhja-Eesti Regionaalhaigla gastroenteroloogi juurde. Too soovitas süüa sellist käsimüügiravimit Essentiale forte ja kaalust alla võtta. Sõin seda ravimitl mitu kuud. Ei aidanud. Arst oletas, et mul on rasvmaks. Mingeid uuringuid ta ei teinud. Siis jäi minu eriarst ise pikemaks ajaks haigeks ja ma ei käinud enam kellegi juures. Mingil ajal (vist 2017. a kevadel) tegi perearst uued vereproovid, GGT ikka kõrge, teised maksanäitajad enam-vähem korras (näite ei mäleta).
2018. veebruaris tekkisid mul probleemid emakaga. Aprillis tehti uuringud, mille põhjal selgus, et mul on emakakeha vähk. Maksa kohta oli kompuutertomograafia uuringu tulemustes kirjas: maks on ühtlase kontrasteerumisega, koldeleiuta. Sapiteed veenvalt laienenud ei ole, on kergelt promineeruvad vasakus sagaras.
9. mail olin konsiiliumis, kus öeldi, et mu vähi staadium on Ib. 9. mail tehti operatsioonieelne vereproov. Selles olid P-Bilirubiin 10, P-ALAT 37, P-ASAT 32, GGT näitu polnud. P-CRP C-reaktiivne valk oli 100
16. mail avastasin, et mul on kõrge palavik (ligi 39 kraadi). Juba mitu päeva olin end halvasti tundnud. Mul oli ka köha. Perearsti juures oli P-CRP 113 ja perearst kirjutas seitsmeks päevaks põletikurohtu metronidazoli.
Sõin seitse päeva rohtu, kuid palavik püsis endisena. 24. mail läksin Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOsse. Seal saadeti mind kompuutertomograafi ja leiti, et emakas on mäda. Maksa kohta oli info: maksa S8-sse on tekkinud 8mm hüpodensiivne kolle (tihedus ca 30-35 HU). Mind paigutati günekloogiaosakonda ravile.
25. mail saadeti mind günekoloogiaosakonnast ultraheli alla, et maksast võetaks biopsia. Vastus: UH uuringul maksas koldelisi muutusi ei ilmne, ka 24.05 2018 KT uuringul nähtav kolle ei eristu.
Vereuuringu põhjal, mis tehti siis, kui olin haiglas juba mitu päeva tilkinfusiooni all olnud, pandi mulle diagnoosiks sepsis (Klepsiella pneumoniae). Günekoloogiaosakonnas pandi mulle raviks tugevad antibiootikumid (Unasyn, Zinazef, Metronidazol, Tacozin). Peale selle olin juba 16. maist saadik võtnud palaviku alandamiseks paratsetamooli (kodus ühe tableti, haiglas kästi kaks tabletti võtta). Palavik ei alanenud ja põletikunäitajad samuti mitte.
5. juunil oli mul hoolimata sepsisest emaka ja munasarjade operatsioon. Pärast operatsiooni teisel päeval kadus palavik ja põletikunäitajad hakkasid langema. Pärast operatsiooni manustati Tazocini tilkinfusioonina ja Clexani süstidena. Oli ka ERM ülekanne (2 doosi)
11. juunil kirjutati mind haiglast välja ja siis pidin veel võtma antibiootikume tablettidena – Zinnat (7 päeva 500 mg x 2), Metronidazol (5 päeva 500mg x 2), peale selle 10 päeva Clexani süstid õhtuti.
20. juunil käisin konsiiliumis. Diagnoosiks pandi: emakalihaskesta PK II staadium. Metastaasid on tõestamata. Määrati adjuvantne kemoteraapia Paclitaxeli ja Carpoplatiniga (6 kuuri päevastatsionaaris alates 9. 09. 07.18)
Pean lisama, et olen 2006. a alates aeg- ajalt võtnud unerohtu Imovane (Zopiklonum). Praegu võtan seda kuuendat kuud igal õhtul pool tabletti.
1. juulil käisin taas kompuutertomograafi all. Seal oli lisaks muule info: maksas S8 olnud 7 mm hüpodensiivne kolle praegu ei eristu.

• Maksanäitajad vahetult enne esimest keemiaravi seanssi (09.07.2018): P-Bil –11, B-Bil conj – 4,0, P-GGT – 215, P-ALP – 163, P-ALAT – 36, P-ASAT – 38
• Maksanäitajad vahetult enne teist keemiaravi seanssi (30.07.2018): P-Bil - 7, B-Bil conj – 2,5, P-GGT – 230, P-ALP – 160, P-ALAT – 15, P-ASAT – 38 (Enne teist keemiaravi seanssi pidin haavamädaniku tõttu võtma viis päeva Unasyni. )
• Maksanäitajad vahetult enne kolmandat keemiaravi seanssi (21.08.2018); P-Bil – 8, B-Bil conj – 3,1, P-GGT – 362, P-ALP – 210, P-ALAT – 65, P-ASAT – 61.

GGT, ALP, ALAT ja ASAT on eriti kõrgele tõusnud teise keemiaravi seansi järel. Kolmanda seansi järgsed näidud selguvad 10.septembril ja siis on ees veel kolm raviseanssi.)

Keemiaravi kolme seanssi olen talunud hästi: pole olnud iiveldust ega oksendamist (ma pole nende ennetamiseks ka rohtu võtnud), pole olnud ka väsimust ega muid tõsiseid kõrvalmõjusid. Eespool nimetatud vereproovides on HGB olnud vastavalt 137, 135, 140 ja CRP on olnud 3, 1, 1.
Kuue keemiaravi nädala jooksul võtsin kaalus juurde 2,7 kg, sest sõin, nagu keemiaravi teatmikus soovitati, hoolsalt.

Minu küsimused

1. Kui kõrgeks tohivad need normist kõrgemad maksanäitajad veres keemiaravi ajal tõusta, ilma et raviseansside vahet pikendataks või ravimi annust vähendataks või ravimeid asendataks?
2. Mida näitab see, et GGT oli mitu aastat pärast põletikulise sapipõie operatsooni normist palju kõrgem (teised maksanäitajad olid enam-vähem normis)?
3. Kas senine keemiaraviaegne usin söömine ja kiire kaalutõus võis maksale halvasti mõjuda?
4. Kas ma peaksin praeguste maksanäitajate pärast gastroenteroloogi poole pöörduma?

Arst vastas:

dr Marge Kütt

Laborimeditsiini arst

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Tere
Tänan teid väga põhjaliku ja informatiivse haigusloo kirjelduse eest.

Saan aru, et kõigepealt äratas tähelepanu ebaselgetel põhjustel suurenenud GGT väärtus, mida seostati muude põhjuste puudumisel maksa rasvväärastusega. Selle diagnoosimine ongi keerukas, tavaliselt kaalutakse seda juhul, kui esineb mõõdukas laboriuuringu väärtuse suurenemine (GGT ongi kõige tundlikum ja kiiremini reageeriv maksaensüüm), maksas koldeleidu ei avastata ja patsiendi kehakaal on suurenenud. Kuid väga kindlat diagnostilist kriteeriumi ilma maksa biopsiat tegemata ei ole. Seega vastus küsimusele nr.2 - võis olla kõrgemast kehakaalust tingitud, kuid päris kindel see väide ei ole. Lihtsalt muud põhjust (kollet maksas, maksainfektsiooni vm. maksahaigust) avastada ei õnnestunud. Vahel me näeme muutunud laboriuuringu väärtust patsientidel, mida seletada ei osata. Tavaliselt sellisel puhul jälgitakse patsienti, tehaks teatud ajavahemike järel uued analüüsid ja püütakse kindlaks teha, kas hakkab ilmnema mingi haiguspilt või mitte. Ja vahel ei ilmu ühtegi haigust ka kogu patsiendi elu jooksul.
Küsimus nr.1 - kindlat piiri ei ole, pigem kui maksanäitajad tõusevad väga kiiresti tuhandetesse, siis on see tõsine märk võimalikult maksakahjustusest. Sellisel juhul kaalutakse tõsiselt, kumb on ohtlikum patsiendile - katkestada ravi või jätkata ravi, riskides mõõduka maksakahjustusega. Number üksi siin otsust ei määra, sõltub põhihaiguse raskusest.
Küsimus nr.3 ja 4. - keemiaravi ja kaalutõus koos võivad mõjutada ka maksafunktsiooni. Kuid antud juhul on kaalutõus siiski positiivne teie põhihaiguse seisukohalt. Pigem on oluline, milline maksanäitajate tase jääb püsima peale keemiaravi lõppu. Gastroenteroloogi poole pöördumise vajadust võiks arutada ka oma keemiaravi arstiga, nende kogemus ravi käigus toimuvate muudatuste jälgimisel on tegelikult väga oluline ja aitab otsustada, kuidas oleks mõistlik edasi tegutseda.

Laboriarstine võin omalt poolt lisada, et õnneks on teie maksanäitajate muudatus üsna väike ja tõsisest maksakahjustusest need tunnistust ei anna. Kuid nende jälgimine ja konsultatsioon keemiaravi arstiga on mõistlik.

Head paranemist soovides
Marge Kütt

Kas see arutelu oli kasulik?