Platsenta Autor: Ferenc Szirko

Platsenta. Teisel viljastumisjärgsel nädalal muutuvad embrüo välimised rakud erilisteks rakkudeks – trofoblastideks. Trofoblastid, mis kinnituvad emaka külge, arenevad platsentaks ehk emakoogiks. Vabaks jäänud trofoblastidest tekib välimine lootekest ehk koorion ehk kõldkest.

Platsenta tungib sügavale emaka limaskestasse ning seal moodustuvad väikesed veresooned, millest ühinedes saab nabaväädi veen ja arter. Veresoonte seinad kujundavad filtri, mis takistab paljude kahjulike ainete (bakterid, ravimid) pääsu looteni, kuid laseb läbi vajalikud toitained ja hapniku. Pärast lapse sündi irdub platsenta emaka seinalt ning väljub emakast. Platsentaga on seotud mitmed rasedusaegsed haigused, nagu eesasetsev platsenta, platsenta enneaegne irdumine, mullheidik jt.

Eesasetsev platsenta tähendab seisundit, mille puhul platsenta ei paikne oma normaalsel kohal emakaseina küljes, vaid katab osaliselt või täielikult emaka suudme. Eesasetsuse põhjusteks on sageli emaka sisepinna armid, mis pärinevad eelnevatest keisrilõigetest või teistest emakaoperatsioonidest, liiga suur platsenta, emaka anatoomilised iseärasused, platsenta kujunemise häired ning mitmikrasedus. Eesasetsev platsenta on raseduse teise poole verejooksude põhjustest esikohal. Kõige sagedamini esineb seda häiret korduvsünnitajatel. Eesasetseva platsenta esinemissageduse suhe on ligikaudu 1:200. Põhiliseks sümptomiks on valutu veritsus raseduse viimasel kolmandikul, kuid veritsust võib ette tulla ka varem. Verejooks võib olla ka tugev ja tekkida ootamatult. 

Kui verejooks ei ole tugev ja platsenta ei irdu emakaseinalt, pole eesasetsev platsenta lootele ohtlik. Siiski seostatakse eesasetsevat platsentat loote kasvupeetuse ja arenguhäiretega. Eesasetsev platsenta võib põhjustada enneaegset sünnitust. Ravi sõltub raseduse kestusest ja verejooksu tugevusest.

Vt ka mullheidik.