Kohleaarimplantatsioon Autor: Marek Metsmaa

Kohleaarimplantatsioon. Kui on tekkinud raske vaegkuulmine või täielik kurtus, siis ei ole inimesel kasu ka kõige võimsamast kuuldeaparaadist. Sel juhul tuleb arvesse kohleaarimplantaadi paigaldamine, mille tööpõhimõte seisneb heli muutmises elektriliseks signaaliks, mis stimuleerib (ergutab, ärritab) kuulmisnärvikiude. Kohleaarimplantaat ei võimenda helisid, ta edastab vajaliku helilise informatsiooni otse teos olevatele kuulmisnärvikiududele, võimaldades heli vastu võtta. Kohleaarimplantatsioon on näidustatud lastel ja täiskasvanutel, kellel on tegemist mõlema kõrva kuulmisvõime tugeva nõrgenemise või täieliku kurtusega. Kandidaadi valikul arvestatakse järgmisi asjaolusid: inimesel on raske vaegkuulmine või ta on kurt, kuuldeaparaatide kasutamisel on saadud abi minimaalselt või üldse mitte, meditsiinilised vastunäidustused implantatsiooniks puuduvad ning haige soovib seda ka ise (laste puhul vanemad).

Kohleaarimplantaat koosneb kirurgiliselt paigaldatavatest sisemistest osadest ja kehale kinnitatavatest osadest. Helid koondatakse väikesesse suunamikrofoni, mis asetseb kõrva taga. Mikrofonist kanduvad helid kõneprotsessorisse: see filtreerib, analüüsib ja muudab heli kodeeritud signaaliks, mis juhitakse heli edasikandesüsteemi (transmitteri) kaudu FM-raadiosignaalidena kirurgiliselt paigaldatud kohleaarimplantaati. Kohleaarimplantaat jaotab elektrilise energia elektroodide kimbule – see on viidud teosse, kus toimub säilinud kuulmisnärvikiudude stimulatsioon. Saadud elektriline informatsioon juhitakse kuulmisteid pidi tõlgendamiseks ajju.

Kohleaarimplantaadi paigaldamine iseenesest ei tee veel kurti kuuljaks. Kogu protsessi juhtimiseks on vajalik meeskonnatöö. Vaegkuulja rehabilitatsioonis osalevad audioloogid, kõrvakirurgid, logopeedid, eripedagoogid, psühhiaatrid, sotsiaaltöötajad ja pereliikmed.

Nõuanded sel teemal

Suguhaigus?

Tere. Mis asi see see on? Ja mis ravi sellele on? Katsudes tekitab valu, keskel oleks nagu auk .

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik! Selleks, et öelda põhjust peaks teadma seksuaalelu anamneesi, tegema läbivaatuse ja vajadusel ka täpsustavad laboritestid.
Kui ei taandu, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema.
Kui ...

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere! Kuhu peaksin pöörduma TSH 0,017; A-TPO >600,0; FT3 8,66 ( ref 3,1-6,9-8); FT4 25,39 (ref 12-22).
Veel on üld S2-IgE 1333,0 (norm <87). Kõik allergeenide paneelid on positiivsed ( näit. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Miks allergeenide paneelid on positiivsed, jääb mulle mõistatuseks. Kilpnäärme osas aga mõistatust ei ole - tegemist on autoimmuunse kilpnäärmehaigusega ja sellest põhjustatud mõõduka ületalitlusega. ...

Loe edasi

Tervisesportlase vereanalüüs

Tere! Lasin teha tervisesportlase vereanalüüsid (lisatud failis) ning oleksin tänulik, kui annaksite tulemustele hinnangu ning soovitused, millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.

Tulemustest ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Tõesti, CK on enamasti pärit vöötlihastest ja vähene hulga suurenemine nagu teil viitab pigem pingutusele kui lihaskahjustusele. Kui teete kordusanalüüse, siis võiks korrata CK ja AST ...

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Kiire kaalutõus

Tere!

Ca 1a8k tagasi sündis minu kolmas laps keisrilõike abil. Rasedus oli raske, kui kaalusin enne rasedust 81kg, siis juba raseduse ajal kaotasin kaalu ning enne keisrit kaalusin 77,5kg. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kirjast lähtuvalt oleks hea võimalusel siiski teha analüüsid (kilpnäärme uuringud, glükoosi ainevahetuse näitajad, jm) ning paralleelselt hinnata ka praegust toitumist-liikumist. Kas viimane ...

Loe edasi

Pikkus

Tere olen 168 cm pikk ja 55 kg aastaga olen 2 cm kahanenud
Mida teha et uuesti kasvama hakaksin
Olen 10 aastat spordiga tegelenud aga kahjuks tervislikel põhjustel juba aasta aega trenni ei ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks on 19. eluaastaks kasvamisvõimalused ammendunud ja tuleb leppida saavutatud pikkuskasvuga. Ka spordist pole abi. Siiski ei peaks Te kasvult ka lühemaks jääma, kui seda just spetsiifiline ...

Loe edasi

Valulik moodustis pärakus

Tervist, probleem on siis järgmine. Paar päev tagasi tekkis päraku juurde punni taoline moodustis, mis on üpriski suur. Pöidla otsa suurune. Valutab igatepidi, katsudes tundub nagu oleks pall sees. Mida ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi võiks see olla hemorroidaaltromb. Küllaltki väikse lokaalanesteesias teostatava protseduuriga on sellisel juhul võimalik abi saada. Soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (nn ...

Loe edasi

Unehäired

Tere!

Mul on mure seoses minu 10 kuuse poja une häiremisega. Hommikused ja lõunauned on võimatuks läinud. Keskmine unepikkus nii hommikul kui ka lõunal on 2-3 tundi. Laps magab hetkel vaid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kui laps on ärkvel olles rõõmsameelne ja areneb hästi, siis ei ole vaja katkendliku une pärast muretseda. Tegemist on kindlasti ajutise probleemiga, millest laps "kasvab ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi