Kohanemine Autor: Andres Soosaar

Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).

Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.

Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.

Nõuanded sel teemal

Ärevushäired ja insult

Tere,

Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Tere

Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus

Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kaelas

Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Närvipõletik

Tere hommikust. Eelmine esmaspäev algasid mul ärevushäired/paanikahood. Süda peksis sees, keha läks kuumaks, värin jne. Kuna see kestis vahelduva eduga terve päev, pöördusin perearstile. Peale vestlust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui EKG oli korras, siis vanust arvestades südame poolt ohtu ei ole. Võtke ühendust perearstiga ja paluge retsepti rahustile, et korduvaid paanikahoogusid katkestada (ka xanax kõlbab). Pikema ravi määrab ...

Loe edasi

Äge seljavalu, kiirgub jalga

8 päev olen voodis. Valyd meeletud mis kiirguvad tervesse jalga. Varbad tuimad ja vasaku jala sääre, varvaste värv muutunud. Jalale toetada ei saa, potil käia väga valus, istuda ei saa, magada ainult paremal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui peale vasaku labajala osalise tuimuse esineb ka labajala osaline nõrkus ( kandadel mõne sammu tegemisel vasak labajalg ei püsi üleval või kikivarvukil sammu tegemisel vasak labajalg ei suuda keharaskust ...

Loe edasi

Peavalud

Mida saaksin teha,et vabaneda piinavatest peavaludest

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitusi saab anda vaid peale visiiti neuroloogi juurde ja põhjuse selgitamist. Kui peavalu on seoses nt. hiljutise peatraumaga, või kaasub ka palavik ja iiveldus soosvitan kohe minna mõne suurhaigla ...

Loe edasi

Selg

Saatediagnoos:Diski prolaps? Spomdülodistsiit? Spondüliit? Radioloogiatehnikumärkus: Uuring teostatud natiivis, eGFR määramata, tellimuses kontrastaine pole lubatud. MRT lülisamba nimmeosast natiivis T1, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on 4 nimmelüli väikest nihet ette ja 4-5 nimmelülidevahelise diski degeneratsiooni ilma suurema nihketa. Diskipõletikunähud puuduvad. Toodud leid võib esineda ilma oluliste vaevusteta aga ...

Loe edasi

Pigistustunne selgroo ja abaluu vahel, kiirgab ka küljele

Tere,

kuidas kommenteerite järgmist:

MRT-uuring lülisamba rinnaosast natiivis: Rinnalülid on normaalse kõrgusega, kontuurid ja struktuur on iseärasusteta, lülikehade nihkeid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on degeneratiivseid muutusi selgroo 7/8 ja 8/9 rinnalülidevahelistes kõhrketastes milledest tulenev närvijuurte ärritus võib põhjustada valusid selgroo rinnaosas ka kiirgumisega roietevahelise ...

Loe edasi

Kaks erinevat antidepressanti samaaegselt

Tere,
Diagnoositud mõõdukas depressioon.
Raviskeem : hommikuti korraga Brintellix 5mg ja Elontril 150mg
Kas on hea tarbida kahte erinevat ad korraga?
Tänud vastamast.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seda oskab teie psühhiaater öelda, et miks ta sellise raviskeemi andis. Vajadusel tehakse ka nii, et hommilul on ergutava toimega AD ning õhtul on rahustava-und soodustava toimega AD.
AD tarbimisest ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi