Kohanemine Autor: Andres Soosaar

Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).

Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.

Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.

Nõuanded sel teemal

liigesvalu

Tere, mure on mõlema käe pöidla liigestega mis on juba mitu kuud valutanud, paremal käel hakkas valutama juba mai kuus, samal ajal tehti paremale käele karpaalkanali laiendamise operatsioon kuid liigesvalu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Liigestevalude põhjuseid selgitavad reumatoloogid. Soovitan küsida perearstilt nõu ja saatekirja.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Valu vasakus puusa- ja reiepiirkonnas.

Tere.
2016a aprilli kuus sain 2 korda puugilt hammustada vasaku rinna pealt mõlemad korrad 3 nädalase vahega. Diagnoositi puukborrelioos. Läbisin 3 nädalat antibiootikumi ravi (Doxylan 100mg) ning ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Enne läbivaatust tulekski teha rö. ülesvõtted nimmelülidest, seejärel neuroloogi konsultatsioon.
6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Lihastetomblused

Kas kõrva taga asuv luukasvaja võib olla seotud kaelalihaste tõmblustega.Kui jah,kas oleks kirurgiast abi.Tundub,et see lihas ,mis tõmbleb,suundub kõrva taga asuva suurenenud luukasvaja juurde.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Luukasvaja ei ole seotud lihastõmblustega. Täpse põhjuse saab öelda peale läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Uimasus

Tere

viimased ca poolteist kuud on olnud probleem uimasusega. Varasemalt on probleeme olnud kõrge vererõhuga, perearst arvas sama olevat probleemiks ka nüüd (mõõtmisel oli pisut kõrge rõhk), ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päeval mitmeid kordi jaheda veega "nägu ergutada" - väga hea silmade tegevusele, hea aju verevarustuse ergutamiseks.
Aju verevarustuse regulatsioon vajab harjutamist: a) mõõdukas sportlik aktiivsus ...

Loe edasi

käte suremine- millest?

Tere. mul on viimase aasta jooksul hakanud alguses öösiti,kuid nüüd ka üha tihedamini päeval "surema" käed, eriti 3-5 sõrm. Millest võib see olla? Kas on võimalik,et pingest kaela piirkonnas? Ka on mul ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjus võibki olla seoses muutustega küünarliigestes, mis põhjustab käenärvi (kaks viimast sõrme) kompressiooni. Tuleks vältida käte kõverdatud asendit küünarliigestest, samuti randmeliigestest. Vahel ...

Loe edasi

Põlemistunne jalgades

Jalgades ja jala säärtes on põlemistunne, aga sääred ei ole kuumad. Enesetunne on ka halb.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põletustunne jalgades viitab jalanärvide kahjustusele. Esineb tihti koos diabeediga. Ravi on olemas kuid selle määramiseks tuleks tulla vastuvõtule.
Tel 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

psühhiaatri vastuvõtt Tallinnas

Tere! Ma enam ei tea, kuhu pöörduda, et saada aega psühhiaatri juurde. Olemas on ka saatekiri, mida peab vist juba uuendama. Kas tõesti ei ole Tallinnas mitte ühtki psühhiaatrit, kes mind saaks vastu võtta? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriakliiniku valvearstid Tallinnas võtavad igal tööpäeval vastu - kiire probleemi korral.
Psühhiaatriakliiniku valvetuba võtab ööpäevaringselt vastu - väga kiire probleemi korral.
Haigla ...

Loe edasi

Psühhiaatria ja digitaalne terviselugu

Tere! Üks huvitav teema tänapäeva Eesti meditsiinis - digitaalne terviselugu. Tänapäeval kasutavad erinevad arstid-spetsialistid Eestis digilugu ehk nn. e-tervist. Kas seda teevad ka psühhiaatrid? Kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Haiguslugude vormistamine (nii paberkandja kui digitaalne osa) on rangelt reglementeeritud ja samuti selle kasutajate ring (raviarst-psühhiaater peab nägema varasemaid dokumente; kohtupsühhiaatriaekspert ...

Loe edasi

Kas ärevushäire

Tere!
Olen 49 aastane menopausi jõudnud naisterahvas.Seoses menopausiga esineb erinevaid kaebusi-higistamine,magan ka halvasti ja rahutult.Nüüd paar nädalat tagasi tekkis imeliktunne mida varem kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik siin Maailmas muutub, muutume ka meie, muutuvad tunded. Need Teie tunded on ajutised ja kaovad.
Asja kiirendamiseks - kehaline aktiivsus (Terves kehas terved tunded, vaim, tahe, rõõm!).
Loe edasi

Väsimus

Tere!

Käin ametikoolis, kuid tunnen, et ei tule õppetööga toime. Tunnen alatasa väsimust, loengutes on raske keskenduda, hommikuti on väga raske ja ebameeldiv üles tõusta, et kella poole üheksaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja tervise üldandmed kontrollida.
2) Kindel töö- ja puhkerežiim. Piisav une kestvus ja päeva toimingutes tähtsuse järjekord. (kõike ja korraga ju mitte keegi ei jõua).
3) Minu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi