Kohanemine Autor: Andres Soosaar

Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).

Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.

Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.