Kohanemine Autor: Andres Soosaar

Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).

Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.

Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.

Nõuanded sel teemal

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere
Sain suvel diagnoosina ärevushäire, sest väga äkki hakkas süda pekslema ja oli tunne, et kohe saan infarkti. Koheselt läksin peresarsti juurde, kes ei osanud midagi öelda. Lisaks hakkasid esinema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire (neid kaasajal paljudel, nad sellest teistele ei räägi). Muretseda vaja ei ole, aga teguseda küll.
Ravivõimalusi mitmeid.
Retsept on Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini ...

Loe edasi

Raske liikuda

Olen suhteliselt terve oma vanuse kohta. On ainult üks probleem, ma ei saa liikuda. Saan kõndide maksimaalselt 150 -160 sammu, siis lööb valu vasakusse tuharasse, sealt edasi reie esiküljele ja kubemesse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist nn. kitsa närvikanali sündroomiga mis on põhjustatud muutustest seljalülides. Asja saab täpsustada vastuvõtul, kus vaatan ka seljapilte. Helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain ...

Loe edasi

isiksushäired

Tere,

sooviksin teada, kuidas diagnoositakse Eestis sotsipaatilist isiksushäiret? Kahtlustan, et minu endine elukaaslane võib olla (dr google tarkuse järgi) "low functioning " sotsipaat (või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasem

Loe edasi

Higistamine ja närveerimine.

Tere!
Olen terve selle aasta jooksul poode külastanud nii minimaalselt kui ma saan. Kuid iga kord poodi minnes hakkab mul paha, hakkan higistama, närveerima ning tekib isu poodidest välja saada nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika häire - esineb paljude, ei tapa, on ravimi ja harjutustega kõrvaldatav.
1) Sisepingete maandamine (sportlik aktiivsus, relax-harjutused, minu Palve).
2) Und soodustavad nipid, (vt ...

Loe edasi

Lämbumistunne südamepiirkonnas antipsühhiootikumist

Tere
Mul on nüüd selline suur jama et pärast kuuenda tableti võtmist Abilify(terve tableti võtsin) tekkis lämbumistunne. Juba üle nädala on nii olnud. Nüüd on see lämbumistunne südames. Pimedas ruumis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minge oma psühhiaatri jutule, tema ju Abilify kirjutas. Võib-olla vaja annust muuta, võib-olla hoopiski ravimit vahetada. Arstirohte mitmeid ja on valikuvõimalusi.
Arstirohtu võttes peab enesetunne ...

Loe edasi

Õlavalu

Pikaajaline õlavalu, paremal pool (algas umbes 10 aastat tagasi). Traumat ei ole olnud, lihtsalt hakkas valusaks jääma. Õlaliigese liigutused normaalsed. Õlas rudiseb ja õla tagant (selja poolt) praksub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna spetsialisti ehk ortopeedi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Võpatused, kerge olek, ajutine tinnitus

Tere,
Eelmise aasta lõpus hakkas elus peale väga stressirikka perioodi lõppemist mind vaevama kohatine imelik tunne - ebastabiilne, nagu istuks merel õõtsuval paadis. See pani muretsema kuna varem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi krooniline ärevusseisund mis viib närvisüsteemi regulatsioonihäiretele nagu unehäired, südamekloppimised, tasakaalutus ja minestustunded jne. Kui elukvaliteet on häiritud, tuleks tulla ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi