Kohanemine Autor: Andres Soosaar

Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).

Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.

Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalgade ja käte valutamine

Kas olete kokkupuutunud fibromüalgia diagnoosiga ning kas fibromüalgia valud võivad olla ainult jalgades ja osaliselt harvem kätes (ainult küünarnuki triitseptsi piirkond)?
Algasid mul valud jalgades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Fibromüalgia korral aitab tavaliselt Amitriptyliin 25 mg 2 tab õhtul. Toime tekib alles paari kolme nädala möödudes. Proovige ja helistage siis tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

psühhiaatri abi

Kas psühhiaatri arsti abi on võimalik ka kuidagi odavamalt saada nagu näiteks haigekassa vms?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi on Haigekassa poolt tasutav nagu teisedki eriarstid. vt internetist ja kõik saab selgeks.
Kui perearst soovitas, siis ikkagi soovitan psühhiaatri jutule käia.
Sinul on ju ...

Loe edasi

Diabeet ja närvilisus

Tere, ma ei tea mida teha, ja kuhu põõrduda. MINU laps on diabeetik javahel muutub väga väga närvilseks. Muidugi on veresuhkur ka kõrge. Ta ei taha siis mõõta ja süstida. Riidleb kõigiga ja sõimab. Isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhkurtõvega seotud soovitused endokrinoloogi poolt on teile teada ja olete ju ise ka palju lugenud. Toitumine, kehaline aktiivsus, rohud - olgu tasakaalus. Psüühiline sfäär on ka oluline ja selle pingete ...

Loe edasi

emotsionaalsus

tere, pöördun teie poole murega,milleks on emotsionaalsus ja ma ei oska oma emotsioone kontrollida ningi kui nutmiseks läheb ei oska ka pidaraid tagasi hoida. Iga aastaga läheb tundlikus intensiivsemaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Käi üksi (parem veel sõpradega või kodustega jalutamas - vabastab pingeist, paraneb hingamise tegevus ja kopsude töö ning neid "lämbumise tundeid" ei saagi tekkida.
Kõik tervist tugevdav tugevdab ...

Loe edasi

Ärritumine

Ärritun väga kergelt iga väiksema asja pärast. Peas keerlevad koguaeg igasugused imelikud mõtted nt surmast. Mida teha?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kõigepealt räägi sellest oma vanematele (Ema või keegi teine lähedane) - kaks pead ikkagi kaks ja üheskoos leiate asjale selgitust ja lahendust.
2) Puhka öösel piisavalt ja päeval käi õues jalutamas ...

Loe edasi

Puhken nutma liiga kergesti

Tere

Nimelt minu mure niisugune, et puhken liiga kergesti nutma. Peamiselt vaid siis kui näiteks elukaaslasega tülli läheme, ütleb mulle midagi halvasti või kui temaga mingitmoodi seotud olukorras. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri vastuvõtule ja sealt saate rahustava toimega AD-d (antideptressanti). See oluliseks abimeheks, võtta ca kuu.
2) Unerežiim ja puhkus - puhkus taastab jõu ja see parandab ka enesekindlust. ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.Mure järgmine,et pea kipub ringi käimaja tunne selline nagu oleks just karussellilt maha astunud.Tekkis järsku hommikul ärgates,voodist tõustes võttis hetkeks nagu järsul asendi muutusel pea ringi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi häire sisekõrvas olevas tasakaaluorganis mis kuulub ka nagu kõrvaarsti kompetentsi. Kui aga selget vastust sealt ei saa, tulge vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

istudes vasakul pool tervav valu ja parem jalg suriseb!

Olen käinud uroloogi juures ja teinud igasugu uuringuid aga sealt poolt kõik näidud olid korras ja siis soovitati teie poole pöörduda, nimelt istudes vahepeal vasakul pool alakõhus terav valu ja parem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nt. kubemesongaga mis istudes pressib reienärvile, arvesse tuleb ka kivi kusejuha allosas ja mitmed muud haigused. Kirja teel siin täpselt vastata ei saa.

Tel. 6 748 591
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi