Viitega põlvevigastus 26.09.19 / Füsioteraapia

Külastaja küsib:

Tere! Alustan kohe alguses sellega, et tegin ise sel päeval halvad valikud ning osalesin viimasel kolmapäeval 2 erinevas korvpallitreeningus, mida harrastussportlase ja mõningase treeningpausi järel nigela vormi ja ülekaalu pealt ei tohtinuks teha.

Väikese vahega toimus erinevates saalides 2x 1,5h treening, mis lõppes kusagil 23:00 paiku. 2. treeningus ei tuvastanud midagi eriskummalist, v.a. ca 20 min enne treeningu lõppu toimus korvialuses võitluses külgedega suhteliselt jõuline kokkupõrge, kuid peale väikest ehmatust ja natuke haiget saamist midagi otseselt segama ei jäänud ning jätkasin - mainin seda vaid seetõttu, et see on ainus paralleel, mida oskan järgnenud sündmustele tuua.

Paar tundi hiljem juba voodis hakkas järsku üsna tugevalt valutama vasak põlv (ka kokkupõrge oli vasakul pool). Lisaks kadus põlvest enamik liikuvusest, ei saanud jalga sirgeks sirutada ning jalg ei talunud enam mingisugustki koormust, tehes abivahendita liikumise võimatuks. Harrastuskorvpallurina on ikka vigastusi varem olnud, kuid need peamiselt seotud hüppeliigestega, põlvetraumade ajalugu puudub, rääkimata kroonilistest probleemidest.

Selline põlve reaktsioon on väga segelt esmakordne. Kui normaalne trennijärgne kangus välja arvata, ei tunnetanud ka trennist lahkudes põlvega midagi ebatavalist. Suutsin öösel mõelda ainult EMO järjekorrast ning tõenäolisest MRI-tuubis olemisest. Jätsin siiski logistilistel põhjustel öösel EMO-sse minemata, magasin öö ära ning hommikul oli põlv õnneks oluliselt parem - siiski, kõndimine on väikese lonkega ning põlves on tunda tavapärasest trenniväsimusest erinevat kangust, kuid saan vähemalt oma jala peal kõndida ning seis on võrreldamatu öösel peale tulnud seisuga, kus põlv oli täiesti lukus - siiski, mida on "teisiti".

Kangust ja valu on tunda peamiselt patella all ja voogab sealt veidi ka külgedele. Kui põlvi võrrelda, on vasak põlv võib olla pealt hästi veidi paistetanud, veidi rohkem, kuid siiski vähe on paistetust ka põlveõndlas. Kui võrrelda korralikult väänata saanud hüppeliigesega, ei saa seda paistetuseks nimetadagi. Musti piirkondi / verevalumeid kusagilt ei näe.

Lisan igaks juhuks juurde (kuid ei näe otsest seost) - käesolev aasta on esimene, mil mitte küll trenni ajal, kuid muul ajal teeb häda alaselg. Just trennijärgsetel päevadel veidi valutab, aga rohkem on tegu nn kanguse ja "tightnessiga". Varasematel hooaegadel seda märganud pole.

Saan aru, et sellise põlve reaktsiooni peale on keeruline kindlat diagnoosi panna, kuid kas oskate midagi pakkuda, mis juhtus? Ja eelkõige - kas jääda ootele ja vaadata, mis saab või peaks siiski arsti poole pöörduma ning suruma end uuringutele (mitte, et ma vägisi MRI masinasse minna sooviks)?

Arst vastas:

Priit Ailt

Füsioteraapia

Tere,

Kirjelduse põhjal, arvan et vigastasite mingi määral, kas põlve külgsidemeid, meniskeid või patella kõõlust. Kui nende vigastus oli vähene, mis tundub et oli, siis see taastub ise ja mingit suuremat sekkumist (uuringuid ja OPi) vaja ei ole.

Soovitan kasutada 1-2 nädalat külmakotti, 3X päevas, 15-20 min, vähendamaks turset. Põlve osas võib turse olla liigese sisene ja seda ei pruugi nii palju väljast näha olla (võrreldes hüppeliigese omaga).

Väga oluline on saada põlv sirgeks ja võime pingutada reie esikülje lihast maksimaalselt, selle olukorra saavutad, kui istud/ lamad selili ja tõstad sirget jalga. Oluline on, et jalg on sirge enne jala tõstmist, põlve õnnal on vastu maad surutud ja kand on maast üles tõstetud.

Põlve paintus paraneb ajaga ja sõltub tursest ja valust. Seda ma soovitan teha koormusvabalt, näiteks selili põlve sirutus-painutus, hoides mõlema käega põlve tagant kinni.

Viimaseks soovitan teha tasakaalu harjutusi, et parandada põlve stabiilsust. Näiteks ühel jalal seismine kergelt painutuses põlvega (poolkükk asendis).

Kui probleem 1-3 nädalaga ei möödu, siis soovitan pöörduda füsioterapeudi poole.

Tervitades,
Priit Ailt

Kas see arutelu oli kasulik?