Õlaliigesest. 31.05.02 / Füsioteraapia

Külastaja küsib:

Olen 35. aastane naine. Häda sai alguse 7aastat tagasi lapsevankri tassimisest-arvan ma ise. Valu tuli alles paar kuud hiljem, vih,aste ilmadega. Päeval ei olnud midagi tunda,öösel algasid valud õlas ja üle terve parema käe. Arstile pöördusein küll alles aasta hiljem, kui uuesti tugevalt valutama hakkas. Sain põletikuvastast ravi: diklofenakki. Valu üle ei läinud. Nüüd olen kõik need aastad proovinud erinevaid ravumeid. Üks ei sobi seedetraktile, diklofenaki vastu on tekkinud allergia. Söön ainult valuvaigisteid:tramadoli. Olen pöördunud reumatoloogile. Reumat ei ole. Röntgen näitab, et õlavarre kõõluse ümber või peal on kaltsiumikogumik (kui ma nüüd õigesti väljendun) ja luuümbrise põletik, varajane artroos. Võimlen kogu aeg, sest õla liikumine on piiratud. Ei saa öösiti magada, sest vasakul küljel olles ei suuda ma paremat kätt üldse tõsta-jõudu nagu poleks ja valus on hullupööra. Olen saanud igasugust taastusravi:elektriravi, veealust massaaži jne. Midagi ei aita. Reumatoloogi viimased sõnad olid, et aitab ainult operatsioon, et tuleks ortopeedile pöörduda. Ja üldse on mu teiste liigestega ka midagi lahti. Sõrmed krõpsuvad ja põlv kipub paistesse minema, kui palju käin või liigun.
Kaelast on ka pilt tehtus, seal on lordoosi lamenemine-sellest ka see tugev lihaspinge õlgades ja kaelas. Mida teha, et sellest jubedast valust lahti saada-kas tõest ainult op päästaks ja oleks see siis 100% kindel?.Palun nõu.