veresuhkur 06.05.16 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tühja kõhu veresuhkur plasmast 6,9.
Pikkus 170, kaal 53, vanus 40, vööümbermõõt 72 cm, puusaümbermõõt 94 cm. Suurim kehakaal on olnud 59kg, seda aasta-paar pärast rasedust (praeguseks 7 aastat tagasi), siis langes tasapisi 55 peale, mis ongi mu tavaline kaal olnud.

Teen juba aastaid (peaaegu) iga päev kepikõndi vähemalt pool tundi, enamasti tund. Muidu liigun ka ikka, ei sõida autoga treppi jms.
Talvel mõõtis arst tervisetõendi jaoks glükomeetriga tühja kõhu veresuhkrut, mis oli üle 7, ja hirmuga lisasin paar korda nädalas natuke jõutrenni ja ei julgenud paljusid asju süüa, viimaste kuude jooksul kaalu vähenemine pigem sellest, arvan.
Rasvast liha jms pole kunagi süüa armastanud, köögiviljad on alati meeldinud, st söön oma arust tervislikult, võib-olla liiga vähe. Magusaarmastaja olen küll olnud, aga mingites tohututes kogustes kooke-komme pole söönud. Suurt joogijanu vms pole, mingit suurt väsimust ka mitte. Talvest praeguseni pole üldse maiustusi söönud ja mõttetult toitudesse lisatavat suhkrut ka väldin, aga hommikusele veresuhkrule, nagu näha, pole see kõik kuidagi mõjunud.

Sugulastel diabeeti teadaolevalt pole, aga keegi pole neid uurinud vist ka (kõik kõhnad inimesed).
Suguvõsas on palju kilpnäärme ületalitlust, aga mul oli see proov korras (TSH 0,8; tehtud ka hommikul tühja kõhuga).
Kui mõtlen imelike nähtude peale, mis viimase aasta jooksul on olnud, siis vasak käsi hakkab kergesti värisema, parem kõrv kipub lukku minema, süda lööb vahel hästi kõvasti (aga mitte liiga kiiresti), kõht on tihti lahti, öösiti on jalg krampi läinud, juuksed on väga haprad. Menstruatsioonitsükkel on muutunud lühemaks ja ebaregulaarsemaks (21 kuni 26 päeva). Stressi ja tööd on üsna palju, juba loomu poolest lähen väga kergesti närvi. Magada tahaks rohkem, 7h tundub liiga vähe.

Arsti juurde veresuhkrut mõõtma oli vaja minna tervisetõendi pärast, mingit pidevat halba enesetunnet pole. Vähemalt pool stressist on nüüd veresuhkru tõttu. Küsisin apteegist glükomeetri, mis mõõdab küll kapillaarverd, aga kui kaasasolevat juhendit uskuda, siis arvutab selle väärtuse ringi, võrreldavaks plasma väärtustega. Iga lisaarvutus kindlasti suurendab veavõimalusi, aga siiski: tol arsti juures 6,9 mõõdetud päeval koju jõudes glükomeetri näit oli 6,0 (ikka veel söömata) ja kodus mõõtes ongi tavaliselt 5,0 ja 5,8 vahel. Üks päev oli ka nii, et tööl oli suur jama, sööma ei jõudnud ja närv krussis, koju jõudmise ajaks olin olnud 7h söömata ja mõõtsin huvi pärast veresuhkrut, see oli 6,8. Siis nutsin natuke, võtsin ennast kokku, mängisin lastega, tuju läks paremaks ja 45 min hiljem näitas glükomeeter 4,8 (ikka söömata). Söögijärgselt pole eriti viitsinud mõõta, sest on olnud 2h pärast sööki alati alla 7,0. See ise mõõtmine on huvitav ja pigem vähendab muret, aga erinevus arsti juures mõõdetuga on häiriv.
Varem, juba 20aastaselt, on kahtlustatud ka kõrget vererõhku, aga kui sai tehtud ööpäevane monitooring, selgus, et vererõhk kõrgeneb arsti juures, muidu on pigem madal. Sama mõõtmist on hiljem korratud ja ikka on nii.

Küsimus: mis põhjustab minusugusel (pre)diabeeti, kuidas asja halvenemist vältida? Või peaks siiski midagi muud uurima-kahtlustama? Praegu ootavad ees ainult diabeedi diagnoosimiseks vajalikud uuringud, aga see kõik tundub kuidagi ... ebaõiglane. Tahaks selle (pre)diabeedi võimalikke põhjuseid teada!

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Teie kirjas toodud andmeid arvestades, Teil suhkurtõbe ei ole - ei ole Teil ei piisavalt kõrgeid veresuhkru väärtusi ega suhkurtõvele iseloomulikke vaevusi. Kõrva lukku minek ja juuste haprus küll diabeedist ei räägi.
Hommikune tühjakõhu veresuhkur võib mõnel inimesel olla suhteliselt kõrge maksa rasvväärastuse tõttu või lihtsalt individuaalse iseärasusena. 1-2 korda aastas võiks perearsti juures tühja kõhuga veenivere analüüsi teha. Glükomeeter diagnoosimiseks ei kõlba!!
Diabeedi aga ka mistahes teiste krooniliste haiguste vältimiseks jätkake oma tavapärast tervislikku eluviisi ja hoidke normkaalu! Jätke lõputu muretsemine ja arutu veresuhkru kontrollimine! Ja sellist asja nagu globaalne õiglus pole olemas! Nautige oma suhtelist noorust ja head tervist nüüd ja praegu. Vanadus ja haigused tulevad nagunii ja kui nad kohal on, tuleb õppida ka nendega elama.
Jõudu soovides,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?