Ülikeeruline lahendamata juhtum 12.01.16 / Endokrinoloogia

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Kõigepealt soovitan hormoonanalüüside tulemustesse suhtuda rahulikult. Enamusel hormoonidest on füsioloogilised kõikumised üsna suured ja nihkeid ei saa alati tõlgendada haiguslikena.
Kõigepealt aldosteroonist - ühe- või ka kahekordse määramise tulemusi ei saa kohe seostada haigusega. Aldosteroon ja reniin kuuluvad süsteemi, mis aitab organismis hoida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, lisaks mõjutab see süsteem oluliselt vererõhu väärtusi. Kui Teil oleks kõrgenenud vererõhk ja/või kaalim-naatrium normist väljas, oleks mõtet muude võimalike põhjuste hulgas kaaluda ka hüperaldosteronismi. Kuid kuna olete noor terve mees normaalse vererõhu ja elektrolüütide tasakaaluga, ei ole tegelikult aldosterooni ja reniini mõõtmiseks vajadust. Suguhormoonidega ei ole aldosteroonil-reniinil mingit seost peale selle, et mõlemaid toodetakse neerupealiste koores, kuid hoopis erinevates kooreosades ja erinevatest stimulaaroritest/supressoritest juhituna. Naistel võib neerupealiste koore patoloogiate korral esineda kliiniliselt olulist kõrgenenud androgeenide sekretsiooni, kuid meestel on androgeenide allikas ülekaaluliselt testis ja neerupealistes toodetud androgeenid ei oma täiskasvanud mehel kuigivõrd kliinilist tähendust.
Nüüd testosteroonist - selle väärtused on Teil korduvalt normist oluliselt kõrgemad. Kuid kõrge on ka SHBG, seega on vaba andorgeeni indeks normis ja androgenisatsioon normipärane - ka suguvõime, fertiilsus, karvakasv, lihaskond, libido jne. peaksid olema normaalset meestüüpi. SHBG on sidusvalk, mida toodetakse peamiselt maksas. Miks see Teil nii kõrge on - on tegemist naissuguhormoonide toimega, mõne maksapatoloogiaga või lihtsalt mõne kliinilise tähenduseta päriliku anomaaliaga, pole tehtud uuringute alusel võimalik tuvastada.
Ühte võin küll öelda - ei uimasus, väsimus, kuivad silmad ega pekslev pulss jne. ole kuidagi seotud testosterooni ega SHBG-ga. Tegelikult võib iga inimene endale koostada nimestiku tal esinevatest funktsionaalsetest häiretest. Minu enda oma oleks näiteks järgmine: 1. Pidev väsimus, 2. unehäired, 3. sage kõhupuhitus ja kõhulahtisus, 4. külmad käed ja jalad, 5. rohke higistamine, 6. lühinägevus, 7. küünte murdumine, 8. ülekaal, 9. halb painduvus jne. Kuna olen juba keskealine, võiksin seda rida veelgi pikendada. Enamasti pole siin tegemist ühegi haigusega, vaid meie organismi pärilike iseärasuste ja reaktsioonidega ümbritseva keskkonna mõjudele.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?