Kõhuvalu, -kinnisus, kaalutõus, valud, väsimus 10.10.11 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Täna oli halb päev...ei teagi kohe, millisesse valdkonda oma mure lahderdada!
Alustan sealt, kui asjad hakkasid mind tõesti vaevama. Mainin ära, et elan juba mõnda aega üle lahe ja olen siinsete arstide juures käinud!
Eelmisel sügisel algasid mul imelikud kõhuvalud, alakõht valutas, siis vahel ülakõht, peamiselt vasak pool, enne söömist peale söömist, peale WC käimist jne. Siis lihtsalt hakkas WC käimine vähenema, jämesool nagu ei tühjenenud korraga, tuli läbipaistvad vedeliku ja gaase ainult, siis vähenes et ehk nädalas korra, heal juhul. Kõhugaasid, kõht oli nii punnis, magu nagu ei suutnud toitu ära seedida, kaal hakkas tõusma (olgugi et sõin tervislikult ja liikusin piisavalt). Hääl läks nõrgaks ja kähedaks. Pidev tunne et kurk kuivab, olgugi et joon vett. Väsimus, see tohtu väsimus kogu aeg. Sunnin ennast liikuma mõnedel päevadel, hommikud on lihtsalt nii rasked, ei saanud ennast enam käima. Kõhuvalud läksid hullemaks, siis avastati mul Helicobacter, sellele sai ravi määratud. Hilisemad proovid näitasid, et sellega on kõik korras, aga sümptomid ei kadunud kuskile. Ikka jooksin arstide vahet, tehti ultraheliuuring- korras, erinevad allergiatestid - ei midagi. Hullemaks läheb ainult, kõhuvaludele lisaks mu menstratsioonitsükkel läks paigast ära. Päevad hakkasid hilinema. 2nädalat, 3nädalat, hilinesid, siis kui hakkasid, oli vere hulk kuidagi imelikult vähene. Siis hakkas peale WC verd jooksma pära poolelt, oli kogu selle ebakorrapärase WC käimise peale haavand tulnud. Nüüd suvel käisin jämesoole uuringutel, öeldi et korras. Aga sümptomid ei vähene, olen loobunud soojast toidust täielikult, siis magu kuidagi suudab toidu ära seedida. Kui lubangi omale mingi suurema portsu siis kahetsen seda mitu päeva. Kõht on kuni kolm päeva punnis ja seedimine lihtsalt ei toimu, olgugi et see toit, mida lubasin endale, oli mõni kergem supp või salat.

Nüüd ja eelnevatel kordadel on mul võetud ka kilpnäärme proove, kord on madal, kord on normis, siis just seal rajal. Viimati oli paar nädalat tagasi THS 0,537 , T4v 10

Praegusel hetkel on olukord selline, et minu rasvaprotsent on tõusnud, kolesterool on tõusnud. Päevade vahe on veninud 3 kuu pikkuseks. Igasugune huvi meeste ja seksi vastu on kadunud (see juba pikemat aega). No täiesti null juba, isegi ei fantaseeri enam millestki. Mul on täielik masendus köigest sellest. Sest ma ei ole laisk, et ma ei tahaks liikuda, mul ei ole istuv töö, liigun töölgi parasjagu. Lisaks selle käin jalgrattaga sõitmas 10km nädalas, jalutamas 20km nädalas, hularõngast teen 2x35min nädalas, käin tantsutunnis korra nädalas. Ei söö liha, muna, kiirtoite, väldin valgeid jahutooteid, magusat luban korra nädalas endale, ei joo, ei suitseta. Kaal on normis, väldin selle tõusmist, kui söön piisavalt vähe. Nii kui luban endale natugenegi ekstrasööki ( tähendab normaalset toitumist) kaal tõuseb. Vahel on tunne, et ma kui oleks paistes, vedelik oleks kehas kinni. Hommikuti olgugi et olen maganud piisavalt, on halb ja väsinud olemine, lihased valutavad, kõik kohad kanged. Mõistus teeb tööd, aga keha ei tule järele. Tahaks ainult magada. Silmad paistest on peeglisse vaadates, kael paistest ja kange. Tihti tunnen ka südames pistvat valu, aga see on mul juba aastaid olnud. Kord öeldi, et kasvuvalu, siis et stressist ja närvipingest.
Olen kuskil aeroobikatunnis, teen kaasa, aga higi ei hakka voolama. Veremaik suus, siis midagi hakkab toimuma. Vahel ei saa minnagi kuskile rühmatreeningule, kuna kõht on punnis ja valutab. Töökaaslasedki arvasid, et olen lapseootel. Mis on võimatu! Mõni päev taas on jälle nii hea ergas olemine, pole mingit probleemi, jaksan joosta 10km ja siis ka veel tunnen et energiat jääb ülegi.
Täna arst mulle telefonis ütles, et mida ma enam-vähem hädaldan, hangi endale mõni harrastus ja liigu rohkem ning söö rohkem kiudu. Ma solvusin hinge põhjani. Ma ei ole kunagi hädaldanud, kui pole põhjust, olen juba aastaid tervislikult söönud. Pooldan liikumist ja igal võimalusel teen seda. Aga tunnen, et minu keha ei taha enam minuga koostööd teha :( see väsimus ja kurbus on hinges. Sest ma tahan ennast aidata, aga ei oska :( Ärge pahandage, kui kirjutasin valesse valdkonda!!

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Teie kilpnäärmehormoonid on korras ja arvan, et endokriinhaigus on vähetõenäoline. Igaks juhuks võiks ju kontrollida ka neerupealiste hormoone ja kaltsiumi taset. Kuna vaevused on siiski enamuses seotud mao-sooletraktiga, soovitan hoida sidet gastroeneroloogidega. Pikka aega kestnud kurvameelsus ja ükskõiksus võivad olla seotud depressiooniga.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?