Allergia 15.08.19 / Allergoloogia

Külastaja küsib:

Tere. Leitsin sellise artikli.
Näo- ja lõualuude süsteemi funktsioonide anomaaliad

Suu Valesti hingamise tagamaad

Triin Jagomägi

TÜ hambaarstiteaduse instituudi dotsent, Unimedi kliiniku ortodont

Hambakaared ja lõualuud arenevad ümbritsevate kudedede koosmõjus. Hambakaari ümbritsevad erinevatest suundadest huuled, põsed ja keel. Harmooniliseks arenguks on vaja, et kõik mõjurid oleksid tasakaalus. Kui me võtame ühelt poolt hambakaari toetava struktuuri ära, siis mõjutab see kogu tasakaalu ja struktuur muutub. Katsun tuua ühe näite. Puhkeolekus peab keel olema suulaes. Kui te nüüd saaksite ette kujutada ilusat suulage, siis see on väga hea pesa keele mahutamiseks. Sellisel juhul toetab hambakaari seestpoolt keel, väljastpoolt põsed ja huuled. Tekitame nüüd olukorra, kus laps ei saa nina kaudu hingata (nt suurenenud adenoid, mandlid, krooniline allergiline nohu). Organismi hapnikuga varustamiseks, peab ta suu veidi avama, et õhul oleks võimalik liikuda nina asemel suu kaudu. Selline tegevus toob kaasa pea kallutamise kuklasse (väga vähe), et avada hingamisteid, avatud suu puhul ei toeta keel enam suulaele, vaid liigub suupõhja, sest muidu jääks see õhuteele ette. Mis juhtub nüüd hambakaarte ja lõualuudega? Keele tugi on ülakaarelt kadunud, põskede ja huulte surve on aga sama või natuke suurem, ku-

na suu on avatud. Hambakaar hakkab muutuma ajaga kitsamaks (seest poolt ei toeta enam miski) ja kõrgemaks. Tavainimene näeb seda ruumipuuduse ja risthambumusena. Unustada ei tohi, et suulagi on samaaegselt ka ninapõhi, mis muutub kitsamaks. Suulae kõrgemaks muutumisega väheneb ka ninakäikude maht. Kuna nina ei funktsioneeri, siis muutuvad kitsaks ka ninasõõrmed. Kogu see sündmuste ahel juhib näo piirkonna kasvu selles suunas, mida hiljem on väga raske parandada. Lapsed on väga plastilised, nad kasvavad kiiresti ja valest funktsioonist tingitud muutused toimuvad kuudega. Suuhingamine on vale Enamus loomadest hingab nina kaudu, välja arvatud koerad, kes ennast suu kaudu jahutavad. Suu kaudu hingav loom on väga sageli haige loom. Ka inimese puhul ei ole suuhingamine normaalne, vaid viib hiljem paljude muude terviseprobleemideni. Teismelistel ja täiskasvanutel on suuhingamisest tekkinud muutusi juba väga raske korrigeerida. Mida teha? Märka võimalikult vara suu- ja näopiirkonna vale funktsiooniga last: suuhingajad, keele vale asend neelamisel ja puhkeolekus, kinnine keelekida, logopeedilised probleemid, uneaegsed hingamishäired, näpu/luti imejad. Keele asend võib olla vale väärast harjumusest, ninahin-

gamise takistusest ja kinnisest keelekidast. Esmalt tuleb kontrollida, et lapse hingamisteed oleksid vabad. Kui on suurenenud adenoid ja lapse keel on vales asendis ning laps on suuhingaja, siis tuleb võimalikult kiiresti tagada võimalus nina kaudu hingata. See tähendab,et tuleb eemaldada adenoid ja mõningatel juhtudel ka mandlid, näiteks uneapnoe puhul. Uneapnoe kahtluse korral soovitaks kindlasti uneuuringut, sest ainult nii saame konkreetsed numbrid, mille põhjal kõrva-nina-kurgu- või unearst otsustab, kas piisab adenoidi eemaldamisest või segavad ka suured mandlid. Enamusel lastest piisab adenoidi ja/või mandlite eemaldmisest, aga on ka neid, kelle lõualuud on kasvanud juba nii, et vabale õhuteele ruumi ei ole. Sellisel juhul peame ortodontiliste aparaatidega muutma lõualuude kasvu. Tavaliselt vajame ülakaare laiendust ja ülalõualuu ette nihutamist (ninpõhi laieneb ja õhutee laieneb) ja hiljem vajadusel alalõualuu järele toomist (õhutee laieneb ka madalamas osas). Peale adenoidi lõikust suudavad osad lapsed ise omandada õige hingamis- ja neelamismustri, aga enmusel on vaja selleks abi, sest vana harjumus on väga visa kaduma. Uue keeleasendi õppimine ei ole kerge töö. See vajab igapäevast harjutuste tegemist, kuni uus asend on kinnistunud ja sellele ei ole vaja mõelda. Täpselt samasugune töö tuleb ära teha mistahes halvast/valest harjumusest loobumisel. Eestis on viimased kolm aastat olnud tööl uue eriala esindajad – müofunktsionaalsed terapeudid. Eraldi väljaõpet hetkel selleks ei ole ja spetsialiste oleme koolitanud erainitsiatiivil kasutades väliskoolitusi ja oma meeskonnaliikmete teadmisi. Müofunktsionaalse terapeudina on tööle asunud logopeedi ja/või füsioterapeudi haridusega inimesed, kellel tuleb baasharidusele lisaks päris palju juurde õppida. Vale harjumuse ümberõpe ei ole lihtne – see kestab umbes üheksast kuust aastani ja nõuab koostööd ning tahtmist nii lapselt kui ka perelt. Lisaks ei kata haigekassa seda ravi, mistõttu tuleb kulud ka patsiendil endal kanda. Samas on meie inimestel juba piisavalt teadmisi, et aru saada selle tehtud töö pikemast mõjust edasisele tervisele.

Peale adenoidi lõikust suudavad osad lapsed ise omandada õige hingamis- ja neelamismustri, aga enmusel on vaja selleks abi, sest vana harjumus on väga visa kaduma.

Siin ka küsimus minu laps on pea 2.a.sain teada et ta ei hinga ninakaudu ja selle tagajärjel ei kuule ta enam paremas kõrvas ja keel on valesti kasvanud.Adenoidid on suured sain aja oleks jaanuariks. Tal pole ka kasvanud taha hambad ma ei tea kas selle pärast et ta hingab suu kaudu. Kõigetipuks on tall pidevald äge kurgu turse oleme sattunud juba ka haigla ravile kuna tekkis hapniku puudulikkus. Tahaks teada kas minul oleks võimalik küsida opi aega varemaks kuna on tekkinud need asjad. Olen üpris mures. Ette tänades.

Arst vastas:

Kaja Julge

dr Kaja Julge

Pediaater

SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere,

Ma ei saa Teid kuidagi aidata. Otsustada saab ikkagi see spetsialist, kes on last konsulteerinud ja kui tema leiab vajaliku olevat asja kiirendada, siis seda võimalusel ka tehakse.

Parimate soovidega,
Kjulge

PS Tore, et Teie kirjas toodud materjal on nüüd nähtav ka teistele Kliinikum.ee portaali kasutajatele.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Allergoloogia

J30.0 - Vasomotoorne ja allergiline riniit, vasomotoorne riniit

Kas antud pealkirjas nimetatud haigust saab esineda ka ainult norskamise kujul ilma nohuta?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Norskamist tekitab ninahingamise takistus. Selle põhjuseks võivad olla suurenenud adenoid, allergiast põhjustatud ninaturse, aga ka ninaturse ärritajatest ja allergia testid on siis ...

Loe edasi

Allergic alternativ EPD ehk Low Dose Allergy therapy

Allergia arsti Eestis vöi Soomes kes annab EPD Allergia Ravi. USA’s on variant Low Dose Allergy therapy. Ma tean et saan Ingliis maal.

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Tallinnas oleks õige pöörduda Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus on allergoloogid ja immunoloogid, kes tegelevad täiskasvanutega.

Tartus tegelevad täiskasvanutega allergoloogid ...

Loe edasi

Kassiallergia lapsel

Lapsel on diagnoositud kassiallergia. Oleme olukorras, kus meie pere soovib võtta koera tubastesse tingimustesse ning siit ka minu küsimus. Kas lapsel kellel on diagnoositud kassiallergia võib avalduda ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui on ülitundlikkus on juba tekkinud ühe looma allergeenide suhtes, siis teise looma suhtes allergia kujunemise tõenäosus on küllalt suur. Ülitundlikkuse ehk sensibiliseerumise kujunemiseks ...

Loe edasi

Kassiallergia

Tere
Küsimus ei ole minu enda kohta, aga oleks vaja hädasti nõu. Nimelt huvitab, kas ninna kogunev veri raseduse ajal võib näidata kassiallergia sümptomeid? Ja kas seda saab avastada perearsti kaudu? ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tavameetodiks allergia diagnoosimisel on nahatestid, kuid neid ei tehta raseduse ajal. Allergiauuringuid saab teha ka veenist võetud verest ja seda otsustavad tavaliselt allergoloogid. Tavaline kliiniline ...

Loe edasi

allergia

kas on võimalik et allergia ilmub umbes16 eluaastal ja kas sellest saab ka lahti st. terveneda
nimelt maal ,vanas talumajas lööb hinge kinni.ma tarvitan ravimeid -see leevendab aga ei aitta

Vastas dr Maire Vasar

Tere!

Allergia võib ilmneda igas vanuses, ka 16.eluaastal. Kas sellest terveneda saab, sõltub, mille suhtes te allergiline olete ja kuidas õnnestub põhjusliku allergeeniga kokkupuudet vältida. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: