Kas bikuspiidne aordiklapp võib olla pärilik? 04.12.25 / Veresoontekirurgia

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Bikuspiidne aordiklapp (bicuspid aortic valve, BAV) on tõepoolest geneetilise eelsoodumusega kaasasündinud kõrvalekalle, mis tähendab, et see esineb perekondades sagedamini kui juhuslikult.

Tähtis on aga teada järgmist:

1. Kas bikuspiidne aordiklapp on pärilik?

Jah, võib olla.
BAV esineb umbes 1–2% elanikkonnast, ja esimese astme sugulastel (laps, õde, vend) on risk umbes 5–10%, mõnel uuringul isegi kõrgem.

Seega Teil on täiesti põhjendatud küsimus, kas tütart peaks kontrollima.

2. Kas tütar peaks minema uuringule?

Jah, soovitan vähemalt ühe korra teha südame ultraheli (ehhokardiograafia), kui pereliigil on avastatud bikuspiidne klapp või sellega seotud aordi haigus.

Seda soovitavad ka rahvusvahelised ravijuhised.

Ultraheli on:

valutu,

ohutu,

täpne,

võimaldab näha nii aordiklapi ehitust kui ka aordi läbimõõtu.

Kui uuring on korras, ei pea seda noorel inimesel iga aasta kordama — tavaliselt piisab ühest kontrollist ja seejärel arst annab individuaalsed soovitused.

3. Millal peaks kontroll eriti vajalik olema?

Kui tütrel esineb:

südamekloppimist,

väsimust,

õhupuudust,

rindkeretunnet või minestamist,

väga kõrget vererõhku,

südamekahinaid (mida saab perearst kuulata).

Aga ka täiesti sümptomiteta noor inimene võib omada BAV-i, seega pereanamneesi korral soovitatakse kontrolli niikuinii.

4. Kas bikuspiidne klapp tähendab alati haigust?

Ei. Paljud inimesed:

elavad sellega ilma sümptomiteta,

ei vaja ravi,

vajavad ainult elu jooksul järelvalvet.

Haiguse tekke risk (stenoos, puudulikkus, aordi laienemine) suureneb tavaliselt keskeas.

5. Kas beebipillid mõjutavad seda seisundit?

Ei, kombineeritud rasestumisvastased pillid ei põhjusta ega süvenda bikuspiidset aordiklapi anomaaliat.

Kokkuvõte

Jah, bikuspiidne aordiklapp võib olla pärilik.

Tütre kontroll on põhjendatud ja soovituslik, vähemalt ühekordse südame ultraheli näol.

Kui klapp on korras, on risk väga väike ja regulaarset korduskontrolli pole tavaliselt sageli vaja.

Kui ilmneb kõrvalekalle, saab selle varakult avastada ja jälgida.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?