Vaktsineerimine 05.03.14 / Vaktsineerimine

Arst vastas:

dr Karmen Joller

Perearst

Kivimäe Perearstikeskus

Ülitundlikkus tähendab teisisõnu seda, et inimene on allergiline vaktsiini või ravimi mõne komponendi suhtes. Kuna allergia võib esineda ükskõik millise aine suhtes, on tegu standardlausega, mis lisatakse kõikide vaktsiinide ja ravimite infolehtedele.
Allergia ei avaldu kunagi esmakordsel kokkupuutel ainega, vaid alles teisel, kolmandal, sajandal või tuhandendal korral - seda on võimatu ette öelda. St organismi jaoks peab olema aine tuttav, alles siis suudab organism allergiliselt reageerida. Seepärast ei ole mõtet vastsündinuid ülitundlikkuse suhtes uurida - üsasiseselt vaktsiine ju ei tehta.
On täheldatud, et teatud ainete suhtes tekib inimestel allergia kiiremini, teatud ainete suhtes aga peaaegu mitte kunagi. Ravimitesse ja vaktsiinidesse üritatakse lisada ained, mis on allergia seisukohalt kõige ohutumad. Vahel on sellise aine lisamine siiski vältimatu, siis on olemas ka vastav hoiatus infolehel. Osa vaktsiinide tootmisel on kasutatud näiteks munavalku ja seetõttu võib allergiline reaktsioon tekkida inimestel, kellel esineb allergia munavalgu suhtes. Kuna vaktsiin sisaldab munavalku mikrokogustes, eeldab reaktsiooni tekkimine ülitugevat, lausa eluohtlikku allergiat munavalgu suhtes. Vastav hoiatus on alati olemas ka pakendi infolehel. Kui on teada, et lapsel tekib muna söömise järel näiteks nahalööve, on vaktsineerimise järgse allergia tekkimise risk peaaegu olematu, sest nahalööve (kuigi see võib olla vahel väga häiriv) on nõrga allergia väljendus.
Allergilistest reaktsioonidest tuleb karta just anafülaktilisi ehk kõige ägedamaid allergilisi reaktsioone, mis võivad mõnel juhul lõppeda ka surmaga. Selliseid reaktsioone esineb erinevate uuringute andmetel vähem kui üks miljoni vaktsineerimise kohta. Kuna vaktsineerimise järgselt jälgitakse patsienti tavapärasest tähelepanelikumalt, on abi õigeaegne ning patsient paraneb täielikult.

Mis puutub teie küsimuses puudutatud B-hepatiidi vaktsiini, siis selle vaktsiini tootmise käigus kasutatakse pärmseent. Seetõttu on vaktsiin vastunäidustatud ka inimestele, kellel on ülitugev (NB! Mitte keskmine ega nõrk) allergia pärmseene vastu. See eeldab jällegi seda, et inimene on oma elus pärmseenega (pärmiga) varem kokku puutunud ja tal on tekkinud sellest eluohtlik allergiline reaktsioon.

Peale anafülaksia võib vaktsiinidel veel olla raskeid kõrvaltoimeid, kuid neid esineb samuti üliharva ja kõiki minu poolt kirjeldatud aspekte kaalub arst alati enne, kui ta patsienti vaktsineerib - olgu see patsient siis suur või väike. Minu praktikas ei ole 10 aasta jooksul esinenud ühtegi rasket vaktsineerimise järgset kõrvaltoimet - ei väikelastel ega täiskasvanutel.

Kas see arutelu oli kasulik?