Kliiniline psühholoog selgitab. Kuidas aidata oma lapsel tulla toime koolisurvega?
Kevadel saab taas hoo sisse eksamiteaeg. Kooli- ja eksamitesurvest ning selles lapsele toetava keskkonna loomisest kirjutab lähemalt Confido kliiniline psühholoog Kadri-Liis Sits.
Lapsele toetava keskkonna loomine algab lapsevanemast. „Kui soovime, et noor saaks õppida oma võimetele vastavalt ning hea enesetunde ja rahuloluga, on oluline mõelda, mis võiks seda toetada. Olulised märksõnad on vaimse tervise eest hoolitsemine, õppimise tulemuste asemel õpitegevuse ja pühendumise väärtustamine, noore isikliku motivatsiooni ja vastutuse toetamine, noorukiga hea suhte hoidmine,“ ütleb Sits.
Kuidas aidata põhikooli lõpuklassis oleval noorel eksamiteks edukalt õppida, samas talle mitte pinget tekitades?
Põhikooli lõpetamisele on loodud alus juba eelneva kaheksa õppeaastaga, viimast õppeaastat ei tasu eriliselt üle tähtsustada. Väärtustades õppimisprotsessi, saame vähendada hinnetega seotud liigset tähelepanu ja ärevust. Võime tasakaalustatult mõelda hindamisest kui võimalusest saada tagasisidet oma teadmiste hetkeseisule. Kontrolltöödest võime mõelda kui võimalusest harjutada toimetulekut hindamissituatsioonis. Kõige paremini õpime oma kogemustest ja tehtud vigadest.
Oluline on aidata teismelisel mõista, et liigne keskendumine ühele valdkonnale võib tekitada tasakaalustamatust – hästi õppimiseks on tarvis hästi puhata.
Kuidas teismelist motiveerida, aidata tal leida rõõmu ja seada prioriteete?
Aidake noorel seada nii väikseid igapäevaseid kui ka suuremaid eesmärke, näiteks eksamite sooritamine või lõpetamise tähistamine. Suuremad eesmärgid jagage väiksemateks sammudeks, tunnustage iga vaheetapi läbimist. Tuletage noorukile meelde, miks ta õppimisele pühendub ja kuidas see aitab tal tulevikus oma eesmärke saavutada. Püüdke leida õppimise juures aspekte, mis pakuvad rahuldust ja eneseteostust.
Hea on teadlikult valida, kuidas lapsevanemana põhikooli lõpuaastast mõtleme. Et vähendada ärevust hinnete pärast ja toetada lapse head õpivõimet terve õppeaasta vältel, võiksime hinnete asemel keskenduda rohkem õppimise sisule ning usaldada, et oleme loonud lapsele hea keskkonna tema võimete ja tugevuste avaldumiseks.
Toetav võib olla mõtestada õppeaastat kui võimaluset. Võimalus saada uusi teadmisi, võimalus mõista paremini oma tugevusi ja huvisid, muutuda iseseisvamaks ja teha enda jaoks olulisi valikuid ning hiljem valida õpingute jätkamiseks kool, kus õppimine jätkuvalt head enesetunnet ja võimetekohast arengut toetab.
Arutage koos lapsega, miks on õppimine tähtis. Aidake noorel mõista, et teadmiste ja oskuste omandamine on elukestev protsess, millel on suurem väärtus kui pelgalt rahulolu hinnetega. Toetage lapsel isiklike õpieesmärkide seadmist, mis ei hõlma ainult hindeid, vaid ka näiteks uute teadmiste omandamist või huvide arendamist.
Tutvustage noorele viise, kuidas tõhusalt aega planeerida, näiteks kasutades õppimisgraafikuid või päeva eesmärkide seadmise meetodeid. Selged plaanid vähendavad ärevust ja toovad selgust selles, mis vajab tegemist.
Heade õpioskuste omandamiseks ja kasutamiseks konsulteerige vajadusel õpetaja või koolipsühholoogiga. Julgustage noorukit proovima uusi lähenemis- ja õppimisviise ning aidake tal hoida meeles, et eksimused on väärtuslik osa õppimisprotsessist.
Julgustage noorukit unistama tulevikuplaanidest ja siduge neid tema isiklike tugevustega. Rääkige erinevatest võimalustest haridusteed jätkata – gümnaasium, kutsekool, vabatahtlik töö – ja kaaluge eri variantide plusse ja miinuseid. Proovige plaane tehes leida variandid, mis toetavad kõige rohkem teismelise tugevusi ja on võimalikult paindlikud raskuste osas. Vaadake inspireerivaid TEDx kõnesid, tutvuge erinevate edukate inimeste elulugudega, uurige eri ametite ja erialade kohta. Julgustage noort võimalusel osalema töövarjupäevadel.
Milliste märkide järgi tunda ära, et lapsel on liigne surve ja tal on tekkinud stress või isegi depressioon? Kuidas seda ennetada?
Kui lapse käitumine ja olek on tavapärasega võrreldes muutunud ning põhivajaduste eest hoolitsemine on häiritud, tasub sellele tähelepanu pöörata. Alustuseks võiks noorega lihtsalt vestelda, teda võimalikult palju kuulates ja kuuldut tagasi peegeldades uurida tema enesetunde, raskuste, vajaduste kohta. Kui tema enesetunne on olnud oluliselt häiritud püsivalt vähemalt kahe nädala jooksul, tasub raskuste süvenemise ennetamiseks pöörduda koolipsühholoogi, perearsti või vaimse tervise õe vastuvõtule.
Liigse stressi ja läbipõlemise ennetamiseks on oluline toetada nooruki vaimset tervist ja head enesehinnangut terve õppeaasta vältel. Arutage juba eelnevalt, kuidas tulla toime tagasilöökidega, ning koostage lisaks plaanile A ka plaan B ja C. Tooge isiklikke näiteid kogetud raskustest õpingutes-tööelus ning nendega toimetulemisest. Julgustage mõtlema hariduse omandamisest mitmeetapiliselt, kus valikuid saab teha korduvalt. Teekond hea elu ja tööalase rahuloluni võib inimestel olla väga erinev.
Kuidas selgitada teismelisele, et vaimse tervise eest hoolitseda on vajalik?
Mudeldage vaimse tervise hoidmise olulisust oma igapäevase käitumisega ja vaimsest tervisest rääkimisega. Jagage oma õnnestumisi ja raskuseid, kaasake noorukit igapäevaste praktiliste probleemide lahendamisse. Vaadake koos saateid, sarju, filme, kus käsitletakse vaimse tervise teemasid.
Suhtuge oma teismelisse kui heasse kaaslasesse, kellega teil on hindamatu võimalus oma elu jagada. Proovige veeta temaga aega meeldivaid tegevusi tehes, pühendage talle oma aega ja tähelepanu. Näidake oma igapäevase käitumisega välja seda, et austate ja usaldate teda ning pakkuge oma tuge siis, kui ta seda vajab. Tunnustage tema pingutusi ja pöörake tähelepanu tema headele omadustele.
Noorte vaimne tervis toetub viiele olulisele aspektile
1.Piisav uni
Vajalik uneaeg. Teismelised vajavad vähemalt 8–10 tundi und ööpäevas. Uni aitab taastada energiat, parandada mälu ja keskendumisvõimet ning vähendada ärevust. Hea on noort julgustada pidama kinni regulaarsetest uneaegadest, väga oluline on see ka eksamiperioodidel.
Elektroonikavaba aeg vähemalt tund enne magamaminekut.
2.Tervislik ja tasakaalustatud toitumine
Tasakaalustatud toit annab ajule vajalikke toitaineid ja energiat. Julgustage noort sööma rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valku ning tervislikke rasvu, mis toetavad keskendumisvõimet ja stressitaluvust.
Oluline on regulaarselt süüa. Toidukordade vahelejätmine võib põhjustada energiataseme langust ja keskendumisprobleeme. Hea on päevaks võtta kaasa tervislikke vahepalasid, nagu pähklid, jogurt, puuviljad.
3.Liikumine ja füüsiline aktiivsus
Füüsiline tegevus aitab vähendada stressi ja ärevust ning vabastada heaoluhormoone. Soovitage noorele regulaarseid jalutuskäike, sportimist või lihtsalt aktiivset liikumist, mis aitab hoida vaimset tervist ka eksamiperioodidel.
Lühikesed liikumispausid. Pikka aega järjest istumine väsitab keha ja vaimu. Hea on teha regulaarselt pause, kas sirutamiseks või väikeseks jalutuskäiguks.
4.Stressiga toimetuleku oskused
Lõõgastustehnikad. Julgustage teismelist proovima stressi vähendavaid meetodeid, nagu hingamisharjutused, meditatsioon või jooga. Need aitavad leevendada ärevust ja paremini ülesannetele keskenduda.
Hobid ja vaba aeg. Stressirohkel ajal on hästi puhkamine väga tähtis. Oluline on võtta aega lõbusate ja lõõgastavate tegevuste jaoks. Toetage noore hobisid ja veenduge, et tal oleks piisavalt aega tegeleda millegagi, mis pakub rõõmu.
5.Suhted
Sõprade ja perekonna tugi. Julgustage last hoidma sidet sõpradega ja osalema sotsiaalsetes tegevustes. Sotsiaalne tugi ja suhtlemine aitavad vähendada pinget ja stressi. Ka koos õppimine võib hästi sobida. Veetke puhkeaega koos perega ja planeerige regulaarselt üks-ühele aega, mil noor saab koos vanemaga teha tema enda valitud tegevusi.
Koostöö õpetajate ja nõustajatega. Kui nooruk tunneb, et vajab täiendavat abi, võib koostöö õpetajate või koolipsühholoogiga pakkuda vajalikku tuge ja juhendamist.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.