Avastus: osal inimestel on olnud immuunsus Covid-19 vastu juba aastaid enne pandeemiat

Avastus: osal inimestel on olnud immuunsus Covid-19 vastu juba aastaid enne pandeemiat

Kui teadlased testisid aastaid enne pandeemia algust võetud vereproove, leidsid nad T-rakke, mis olid spetsiaalselt loodud valkude tuvastamiseks koroonaviiruse pinnal. See võib tähendada, et osal inimestest on Covid-19 vastu juba enne selle põdemist immuunsus.

T-rakud on immuunrakud, mille peamine eesmärk on haigustekitajate või nakatunud rakkude tuvastamine ja hävitamine. Need kasutavad selleks oma pinnal asuvaid valke, mis võivad seonduda patogeenide pinnal olevate valkudega. Iga T-rakk on spetsiifiline – nende pinnavalkude võimalikke versioone on miljoneid, mis kõik tunnevad ära erineva sihtmärgi.

Kuna T-rakud võivad pärast nakatumist veres püsida aastaid, aitavad need kaasa immuunsussüsteemi pikaajalise «mälu» säilimisele ja võimaldavad sellel vaenlasega kokkupuutel kiiremini ja tõhusamalt reageerida.

Mõnel inimesel oli viiruse suhtes juba varasem resistentsuse aste, enne kui see sai neid üldse nakatada. Ja see näib olevat üllatavalt levinud: 40-60 protsendil viirusega mitte kokku puutunud isikutest olid kõnealused T-rakud.

Mitu uuringut on näidanud, et Covid-19-ga nakatunud inimestel on T-rakke, mis võivad viirust rünnata, sõltumata sellest, kas neil on olnud haiguse sümptomeid, vahendab BBC. Kuid teadlased avastasid hiljuti, et osa inimestest võivad testida negatiivselt Covid-19 antikehade suhtes ja samas on neil T-rakke, mis võivad viirust tuvastada. See on tekitanud seisukoha, et immuunsus haiguse suhtes võib olla kaks korda tavalisem, kui seni arvati.

Kaitse enne haigusega kokkupuudet

Kui teadlased testisid aastaid enne pandeemia algust võetud vereproove, leidsid nad T-rakke, mis olid spetsiaalselt loodud valkude tuvastamiseks Covid-19 pinnal. See viitab sellele, et mõnel inimesel oli viiruse suhtes juba varasem resistentsuse aste, enne kui see sai neid üldse nakatada. Ja see näib olevat üllatavalt levinud: 40-60 protsendil viirusega mitte kokku puutunud isikutest olid kõnealused T-rakud.

T-rakkude tähtsuse dešifreerimine pole ainult akadeemilise uudishimu pärusmaa. Kui teadlased teavad, millised immuunsussüsteemi aspektid on kõige olulisemad, saavad nad suunata oma jõupingutused vaktsiinide ja ravimeetodite tõhustamiseks.

Normaalse immuunvastuse puhul – näiteks gripiviiruse vastu – on esimeseks kaitseliiniks kaasasündinud immuunsussüsteem, mis hõlmab valgeid vereliblesid ja keemilisi signaale, mis tekitavad häireseisundi. See algatab antikehade tootmise, mis algab mõne nädala jooksul.

«Ja paralleelselt, umbes neli või viis päeva pärast nakatumist, hakkavad T-rakud aktiveeruma ja tunnevad spetsiaalselt ära viirusega nakatunud rakke,» ütleb dr Adrian Hayday, Londoni King`s College'i immunoloogiaprofessor. Seejärel hävitatakse need rakud kiiresti ja jõhkralt – kas T-rakkude enda poolt või immuunsüsteemi muude osade abil, mille need värvavad enda jaoks ebameeldivat ülesannet täitma – enne kui viirusel on võimalus muuta T-rakud tehasteks, kus valmistada endast koopiaid.

Siin peitubki mõõgatera teine pool. Paljude tõsisema Covid-19-ga hospitaliseeritud patsientide puhul pole T-rakkude vastus läinud päris plaanipäraselt.

«Meil pole aimugi, mis toimub. On tõendeid selle kohta, et T-rakud võivad teid kaitsta, tõenäoliselt paljude aastate jooksul.»

«See mõjutab tohutul hulgal T-rakke,» ütleb Hayday. «Ja see, mis nendega toimub, sarnaneb pisut pulmapeo või valesti läinud peoõhtuga – ma mõtlen tohutul hulgal tegevust ja vohamist, kuid rakud kaovad ka lihtsalt verest.»

Üks teooria on, et T-rakke suunatakse lihtsalt sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, näiteks kopsudesse. Kuid tema meeskond kahtlustab, et paljud neist surevad selle asemel.

«Covid-19 patsientide lahkamised on hakanud paljastama seda, mida me nimetame nekroosiks, mis on omamoodi mädanemine,» ütleb ta. See ilmneb eriti põrna ja lümfisõlmede piirkondades, kus T-rakud tavaliselt elavad.

Põrnanekroos on T-rakkude haiguse tunnusjoon, mille korral rünnatakse immuunrakke. «Kui vaadata AIDSi-patsientide surmajärgseid andmeid, näete samu probleeme,» ütleb Hayday. «Kuid HIV on viirus, mis nakatab otseselt T-rakke, koputab uksele ja satub sisse.» Seevastu praegu puuduvad tõendid selle kohta, et Covid-19 viirus oleks võimeline seda tegema.

«Sellele võib olla palju seletusi, kuid minu teada pole kellelgi seda veel olemas,» ütleb Hayday. «Meil pole aimugi, mis toimub. On tõendeid selle kohta, et T-rakud võivad teid kaitsta, tõenäoliselt paljude aastate jooksul. Kuid kui inimesed haigestuvad, võib õnnestuda vaip kaitsemehhanismi üles seadmisel alt ära tõmmata.»

T-rakkudel võib olla aga samas oluline roll, miks Covid-19 mõjutab eakaid inimesi palju tõsisemalt. «30-aastaseks saades hakkab harknääre – rinnaku taga ja kopsude vahel paiknev nääre, millel on roll immuunrakkude väljaarendamisel – kahanema ja igapäevane T-rakkude tootmine on massiliselt vähenenud,» selgitab Hayday.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

3 kommentaari

KK
06.12.21 21:22
On ju viide algallikale, BBC artiklile?
-2
   
+2
Lugeja
02.07.21 19:08
Uudis on hea aga milleks siis meelitada ja survestada inimesi vaktsineerima. Enne tuleks kindlask teha kellel on immuunsus ja kellel mitte. Kindlasti sooviks linki algallikale mille põhjal artikkel on kirjutatud.
-6
   
+47
Dody Saks
11.08.20 11:09
Väga vajalik teave neile, kes on senini olnud tugeva immuunsusega - vähe haigestunud hooajahaigustesse. Tuleb tervist just üldiselt tugevdada, et ka Covid-19 eemale peletada.
-9
   
+28

Lisa kommentaar

Saada