Madal vererõhk ja mürkkange kohv

Palju räägitakse kõrgest vererõhust ja selle ohtudest ja kaasnevatest probleemidest. Kuid arstid puutuvad kokku ka madala vererõhuga, mille põhjused võivad olla süütud või mööduvad, ent paraku mitte alati. Kas madalat vererõhku peaks ravima, sõltub hüpotoonia põhjustest.


Palju räägitakse kõrgest vererõhust ja selle ohtudest ja kaasnevatest probleemidest. Kuid arstid puutuvad kokku ka madala vererõhuga, mille põhjused võivad olla süütud või mööduvad, ent paraku mitte alati.
Kas madalat vererõhku peaks ravima, sõltub hüpotoonia põhjustest.


"Mul on vererõhk nii madal. Arst ütles, et seda ei saagi ravida," kurdab üks sõbranna teisele, rüübates pirakast kruusist tulikanget kohvi. "Kui ma kohvi ei jooks, oleksin päris uimane Ma ei teagi, kuidas ma nii edasi elan."

Kõrge vererõhk on paljuräägitud teema, mida saab nii oma harjumuste muutmise kui ka tablettide abil korda sättida. Ja kuigi arstid puutuvad kokku ka madala vererõhuga, pole see mitmesugustel põhjustel nii suurt tähelepanu pälvinud. Esiteks vaevab see tunduvalt väiksemat arvu inimesi ja teiseks pole see üldjuhul sama ohtlik.


Missugust vererõhku peetakse normaalsest madalamaks?

Tallinna Keskhaigla südamearst Arvo Mesikepp ütleb, et kokkuleppeliselt loetakse normaalsest madalamaks vererõhku siis, kui mõõtmine annab ülemise vererõhu tulemuseks vähem kui 100 mmHG. Kuid mitte ainult. Madala vererõhu sümptomite all võivad kannatada ka need, kelle vererõhk on pikka aega olnud liiga kõrge.

Kui kõrgvererõhuhaige ülemine vererõhk langeb tavalise inimese normaalsele tasemele, - 120 mmHG, võib ta tunda end halvasti, sest on harjunud kõrgema vererõhuga. Siis võib küll paista, et vererõhk on madal, aga ravida tuleb ikkagi kõrget vererõhku.


Madala vererõhu tunnused

  • Uimasus (tunne, nagu oleks üleväsimus või vitamiinipuudus).

  • Peapööritus voodist tõusmisel, kummardamisel ja kiirel püstitõusmisel.

  • Peavalu.

  • Nägemishäired nagu migreeni korral (silme ees virvendab, silmad valutavad, valgus häirib).

  • Minestamine.

  • Hommikune käimalükkamise aeg (veel pikka aega peale ärkamist ei suudeta tegutsema hakata).

  • Kohin kõrvades.

  • Kurvameelne või rahutu meeleolu, ängistustunne.

  • Külmad käed ja jalad.

  • Südamekloppimine.

Ilmselt on selliseid nähte tundnud, kasvõi harva, igaüks. See ei tähenda sugugi, et põetakse mingit haigust. Ei, lihtsalt madala vererõhu põhjustajaid on mitmesuguseid, alates süütutest ja isemööduvatest kuni raskete haigusteni.


Ajutine nähe

Korraks alanevat vererõhku ei peeta haiguseks.

  • Verekaotuse sündroomiga on tegemist, kui see langeb verd andes. "Vahel, kui minult on võetud 500 ml verd, on mul tulnud peale nõrkus, silme ees on hakanud virvendama ja kõrvus kohisema," kirjeldab Arvo Mesikepp, kes on palju kordi doonor olnud. Pool liitrit verd on vähem kui kümnendik kogu kehas voolavast verest ja tervele inimesele ei ole selle äraandmine midagi märkimisväärset, kuid mõne haiguse korral võib tekitada verevarustushäire. Sellepärast ei tohigi doonoritel olla veresoonte lupjumist või muid haigusi, mille korral verekaotus on ohtlik.

  • Naiste vererõhku võib ajutiselt langetada ka menstruatsioon, kuigi Arvo Mesikepa sõnul otsest seost nende vahel pole. Kuid vahel esinev suurem verekaotus, ka tsükliline kulg ja hormonaaltasakaalu muutused mõjustavad paljuski enesetunnet.

  • Vererõhk võib olla madal pärast rasket külmetus- või nakkushaigust.

  • Patust pole puhtad ka ravimid, ennekõike rahustid ja kõrgvererõhurohud. Kui neid tarvitada vales kombinatsioonis või vererõhku pidevalt kontrollimata, siis ühel hetkel võivad nad juba liiga tõhusalt oma tööd teha ja rõhu madalaks võtta.

  • Täiesti normaalse vererõhuga inimese pulsi võib aeglaseks muuta kuumas viibimine ja hingeldamine, mis lööb segi ainevahetuse.

  • Vahel harva on põhjus mõne aine, näiteks naatriumi vähene hulk veres. Naatriumipuuduse võivad kaasa tuua nii ülearu mage toit kui ka südamehaigused.


… või normaalne seisund

Kui alarõhk on pidev seisund, siis võib pärast uuringuid selguda, et tegemist on organismi normaalse seisundiga, mida pole vaja ravida. Loomupäraselt madalat vererõhku, mis pole seotud mingi haigusega, ongi kõige rohkem.

"Mõnel inimesel on juba looduse poolt väga aeglane pulss, see on lihtsalt organismi iseärasus," selgitab Arvo Mesikepp. "Nii nagu mõnel hakkab erutusseisundis süda kloppima ja nägu läheb punaseks. Teisel, vastupidi, hakkab süda aeglasemalt lööma ja ta läheb näost valgeks. Need on tahtele allumatud närvisüsteemi reageerinud."

Mõneti on madal vererõhk pärilik, eelkõige kipub see aga kiusama kõhna kehaehitusega inimesi. Paljud noored sihvakad naised on kogenud madala vererõhu nähte stressiseisundis.

Pikakasvulistel võib vererõhk äkitselt langeda, kui tuleb kaua seista. Ortostaatiliseks hüpotooniaks nimetatava seisundi põhjustab vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse, ning jääb aju hapnikuta.


Minestavad mehed

"Kui olin Vene sõjaväes, siis pani mind imestama, et Baltikumi poisse ei pandud posti nr 1 peale ehk väeosa lipuvalvesse. Hiljem seletati, et baltlased on selleks liiga pikad ja kukuvad kokku," räägib Arvo Mesikepp.

Meedikud teavad, et mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Arvatakse, et meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk.

On neid, kes on visa harjutamisega ise oma vererõhu madalaks treeninud. Nii on tuntud fakt, et maratonijooksjate pulss on aeglane. See on füsioloogiline reserv, mis võimaldab sportlasel võistlusel mängu panna suuremad jõuvarud.

Ja viimaks - veerand üle 65aastastest kannatavad madala vererõhu all. "Isegi, kui nad seda tablettidega ravida üritavad, pole see eriti tulemusrikas, vaid lihtsalt vanadusega kaasnev nähtus," tõdeb Arvo Mesikepp.


Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune.

  • Mõnel on noores eas vererõhk madal, aga see häda kaob hiljem sporti tehes.

  • Mõni ei tea kogu elu jooksul alarõhust midagi, kuid pensionieas hakkavad tasakaaluhäired.

  • Need, kes nooruses on pidanud kannatama madalat vererõhku, võivad vanemast peast haigestuda hoopiski kõrgvererõhutõppe.

  • Kui kiitsakas inimene kaalus juurde võtab, siis suure tõenäosusega kiireneb ka tema pulss.


Haiguslik hüpotoonia

Muidugi on olemas ka haiguslik hüpotoonia ehk mõne raske tõve tekitatud madal vererõhk. Sellepärast soovitabki Arvo Mesikepp oma madala vererõhu sümptomitest igal juhul arstile rääkida, vahel on võimalik nii raskete haiguste jälile saada.

  • Vererõhk võib olla madal ainevahetushäirete, näiteks kilpnäärmehaiguse, tagajärjel.

  • Seistes võivad kokku kukkuda peale pikakasvuliste ka lupjunud veresoontega ateroskleroosihaiged. Tasakaaluhäired on üks haiguse esimesi tunnuseid.

  • Vererõhku alandavad ka igasugused suuremad verejooksud ja kehvveresus ehk aneemia.

  • Tõenäoliselt närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel on suhkruhaigetel üldiselt madal vererõhk. Suhkurtõve tagajärjel tekkiva teadvusekao põhjus on peale vere suhkrusisalduse languse ka madal vererõhk.

  • Kui ülemine vererõhk langeb allapoole 80 mmHG, muutub verevarustus nii loiuks, et neerud võivad tagasipöördumatult kahju saada.

  • Kui rõhk langeb katastroofiliselt madalale, on tagajärg elu ja surma piiril olev seisund šokk.


Kas madalat vererõhku peaks ravima, sõltub paljuski hüpotoonia põhjustest.

"Kui vererõhk on pidevalt madal, siis ei aita ainult naabrinaisega nõu pidamisest. Ka arutul kohvijoomisel ja ülemäärasel südametegevust ergutavate toonikute kasutamisel on oma kõrvaltoimed. Tõsisematel juhtudel ei saa inimene alarõhust ise jagu, tuleb rääkida arstiga ja tarvitada ravimeid," paneb Arvo Mesikepp südamele.


Arutu kohvilaari asemel

Arutuks kohvijoomiseks nimetab tohter seda, kui kulub pidevalt rohkem kui kolm suurt tassi kanget kohvi päevas - kuidas kellelgi, aga umbes sealtmaalt hakkab kaduma piir kohvi kui süütu ergutaja ja mõnuaine vahelt.

Kohvisõltlane, kes oma igapäevasest annusest ilma jääb, kannatab samalaadiliste ärajäämanähtude all nagu enese suitsetamisest võõrutaja.

  • Kui vererõhk on madal, tuleks sagedamini süüa ja mitte unustada hommikusööki.

  • Jooge rohkem vedelikku, sealhulgas vett.

  • Vererõhku võib tõsta füüsiline treening. Kes hommikuti pead muidu klaariks ei saa, võiks teha hommikuvõimlemist.

  • Abi on massaažist ja füsioteraapia protseduuridest.

  • Magada tuleks kõrgema peaalusega, paras on padi, millele pea toetub 20-kraadise nurga all.

  • Vereringet parandavad spetsiaalsed sukad ja sukkpüksid.

  • Kui veres on naatriumipuudus, siis saaks seda korvata rohkema keedusoola lisamisega toidule. Enamasti on aga vastupidi - soola on toidus üleliia, mistõttu vererõhk on liiga kõrge ja võivad varitseda südamehaigused. Normaalselt toitudes ei ole vaja soola toidule juurde panna.

  • Kui madala vererõhu põhjus on nakkus- või külmetushaigus, siis läheb rõhk paranedes ise normi.


Minestajal võib olla madal vererõhk

Kui vere hulk, selle hapniku- või punavereliblede sisaldus langeb, siis püüab organism seda olukorda automaatselt kompenseerida vererõhu tõstmisega. Teatud piirini see õnnestub, kui aga mitte, siis võib tagajärg olla minestamine.

  • Minestamise mehhanism näeb välja selline: mingil põhjusel pumpab süda vähem verd välja või tekivad südame rütmihäired. Seepeale langeb vererõhk järsku ja inimene minestab. Võib juhtuda ka vastupidi - kõigepealt minestus ja siis langeb vererõhk. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse puudulikkus.

  • Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Korsetifenomen paneb minestama ka rasedaid, kelle veresoontele langeb loomulikust suurem surve.

  • Täielik taimetoitlus ja muud dieedid, mis jätavad vere rauata, võivad samuti minestama ajada. Sel juhul pole asi otseselt vererõhus, vaid rauapuuduses, mistõttu hapnik ei kandu edasi.

  • Täiesti terve inimene võib hirmu, stressi või valu tagajärjel minestada, kui emotsiooni või aistinguga kaasneb iseeneslik ajuvereringehäire.

  • Vanemaid inimesi võib uimaseks teha ja koguni minestama panna liiga suur kõhutäis. Selle seedimiseks on vaja rohkem verd, mis piltlikult öeldes tõmmatakse ajust ära.

Minestanu kukub tavaliselt pikali. See on õige asend, sest jäsemetesse ja alakehasse voolanud veri suundub nii tagasi ajusse. Et see veel kiiremini juhtuks, võib tõsta minestanu jalad pisut ülespoole, lasta lõdvemale tema vöö ja kraenööbi.

Ükskõik, mis olukorras minestamine ka ei tekkinud, tuleks sellest rääkida arstile. Kui põhjuseks on südame rütmihäire, siis vajab see ravi. Kui minestamise põhjus pole nii ohtlik ja minestushood korduvad harva, siis tuleb õppida selliseid olukordi lihtsalt vältima ja võimaluse korral kokkukukkumist ära hoidma.


Väljatõsted:

  • Kui vererõhk on madal, tuleks sagedamini süüa ja mitte unustada hommikusööki.

  • Kange kohvi asemel jooge rohkem vedelikku, sealhulgas vett.

  • Vererõhku tõstab füüsiline treening. Kes hommikuti pead muidu klaariks ei saa, võiks teha hommikuvõimlemist.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Liis
14.04.13 12:23
Tere, aga mida teha siis kui enne rasedust ja raseduse vältel on olnud koguaeg kas normis või kõrge vererõhk 125/70 või 138/87, kuid nüüd 23- nädalal on vererõhk juba teist päeva 89/40/98. Mis tegema peaksin?
-73
   
+81

Lisa kommentaar

Saada