Mis on eesnäärme healoomuline suurenemine ehk eesnäärme adenoom?

Mis on eesnäärme healoomuline suurenemine ehk eesnäärme adenoom?

Eesnäärme adenoom on kõige sagedasem healoomuline kasvaja meestel, mille esinemissagedus on otseses sõltuvuses mehe vanusest.

Nii leitakse eesnäärme adenoomi 20% meestest vanuses 41-50 eluaastat, 50% vanuses 51-60 eluaastat ja üle 80 eluaastastel meestel juba enam kui 90%. Kuigi puudub otsene seos eesnäärme suuruse ja kusemishäirete vahel, kasvab ka kusemishäirete esinemissagedus vastavalt vanuse tõusuga. Nii kaebab kusejoa olulise nõrgenemise üle umbes 25% 55 aasta vanustest meestest, aga vanuses 75 eluaastat on neid mehi juba 50%.

Eesnäärme adenoomi tekke põhjused on senini ebaselged. Kindlasti on üheks haiguse teket mõjutavaks teguriks meessuguhormoonide tase.

Eesnäärme suurenemise puhul tekivad nii kusemistakistuse kui ka kusemisärrituse kaebused. Takistuse põhjustab peamiselt eesnäärme suurenemine, mis surub kokku eesnääret läbiva kusiti ja nõuab kuse väljutamiseks tavalisest palju tugevamat põielihase pressi. Ärrituse põhjustab ühelt poolt takistusest tingitud põielihase ärritus, aga olulist rolli võib mängida ka eesnäärme alaäge põletik.

Haiguse diagnoosimisel ja eriti ravivalikute tegemisel on kõige olulisem uuring kusemishäirete küsimustik. Teine väga oluline uuring on kusevoolu kiirus, aga eelkõige sellega seostuv peale kusemise lõpetamist põide jääv jääkuriin. Kui jääkuriin põies on >100 ml, siis vajavad mehed ravi, sõltumata kaebustest.

Raviotsused sõltuvad suurel määral kaebuste raskusest, mida hinnatakse spetsiaalse küsimustikuga. Väheste kaebustega meestel soovitatakse enamasti vaid perioodilist jälgimist (kord aastas). 

Mõõdukate ja raskemate kaebuste korral on kindlasti vajalik alustada koheselt raviga. Viimase paari aastakümne jooksul eesnäärme adenoomi ja kusemishäirete ravi võimalused oluliselt paranenud. Enamikel juhtudel saab mehi edukalt aidata tablettraviga.

Operatsioon on otseselt näidustatud vaid suhteliselt harvadel juhtudel nagu ravile mittealluv kusepeetus, eesnäärme adenoomist tingitud verikusesus (hematuuria), adenoomist tingitud põiekivid, ülemäärasest jääkuriinist tingitud neerupuudulikkus ja kusetakistusest tingitud oluline põielihase kahjustus.

Eesnäärme adenoom on enamasti aeglaselt kulgev haigus. Eesnääre suureneb ja kusevoolu kiirus väheneb ühe aasta jooksul keskmiselt umbes 2% võrra. Neljakümnendates eluaastates on see muutus aeglasem, kuid kiireneb kuuekümnendates ja seitsmekümnendates eluaastates meestel. Kusemisvaevused muutuvad enamasti veelgi aeglasemalt. Nii kasvab kusemishäirete küsimustiku kogusumma neljakümnendates aastates keskmiselt 0,05 punkti aastas ja kuuekümnendates eluaastates 0,44 punkti aasta kohta. Paljudel meestel on kaebuste põhjuseks hoopis alaäge eesnäärme põletik, mille vaibumisel vaevused vähenevad või kaovad täielikult.

Seetõttu soovitataksegi väheste ja mõõdukate kaebuste kompleksiga meestele sageli vaid jälgimist. Jälgimise sisuks on enamasti visiit arstile kord aastas, mille käigus registreeritakse kaebuste muutused, jääkuriin põies, teostatakse eesnäärme kontroll sõrmega ja eesnäärme kasvaja välistamiseks tehakse PSA test verest.

Ravivõimalused

Taimeravi on viimastel aastatel saavutanud suurt populaarsust, sest need preparaadid on ainsana kättesaadavad ilma arstiretseptita. Suureks plussiks on samuti puuduvad või harvaesinevad negatiivsed kõrvaltoimed. Taimed sisaldavad fütosteriine, mis nõrgalt blokeerivad meessuguhormoon testosterooni muundumist eesnäärme kasvu mõjutavaks dihüdrotestosterooniks, vähendades sellega mõnevõrra eesnäärme mahtu ning turset.

Eesnäärme konservatiivses (tablettravi) ravis kasutatakse peamiselt kaht tüüpi ravimeid: alfa-blokaatorid ja 5 alfa-reduktaasi inhibiitorid, mida kasutatakse vahel ka omavahelises kombinatsioonis.

Eesnääre ja ka kusemisakti mõjutav põie kael sisaldavad hulgaliselt alfa-1-adrenoretseptoreid. Nende retseptorite blokeerimine annab kusemisvaevustega meestele sageli olulise subjektiivse, aga ka objektiivse (uuringutega kinnitatud) vaevuste vähenemise. Raviefekt saavutatakse kiiresti, enamasti mõne päeva jooksul. Tüüpilisteks kõrvalnähtudeks on vererõhu mõningane langus, jõuetus, peavalu, harva seemnepurske muutused. Uuema põlvkonna ravimid on pikema toimega, mis võimaldab piirduda vaid päevas ühekordse ravimi manustamisega. Enamasti kulub mehele sobiva ravikuuri leidmiseks mõni nädal, sest optimaalne raviannus võib olla erinev.

5 alfa-reduktaasi inhibiitorid ravimid blokeerivad meessuguhormoon testosterooni muutumise eesnääret mõjutavaks aktiivseks vormiks - dihüdrotestosterooniks. Ravim mõjutab peamiselt eesnäärme koe näärmelist osa. Ravi efekt tekib üle eesnäärme mahu languse ja maksimaalse toime saavutamiseks kulub enamasti mitu (kuni 6) kuud. Reduktaasi inhibiitorid ravimid sobivad hästi siiski vaid suurema mahuga (>40 ml) eesnäärmete puhul. Sagedasemateks kõrvalnähtudeks on alanenud sugutung ja impotentsus. Oluline on teada, et seda tüüpi ravimid vähendavad PSA taset veres.

Tänapäeval on eesnäärme healoomulise suurenemise standardraviks kujunenud endoskoopilised (kusetoru kaudu läbiviidavad) operatsioonid. Enamasti teostatakse operatsioonid spinaalanesteesias ("seljasüstiga") ja vajavad vaid mõnepäevast haiglasviibimist.

Operatsiooni riskid on suhteliselt mõõdukad, mis võimaldab edukalt ravida ka vanemaealisi, mitte kõige parma üldtervisega mehi. Operatsioon mõjutab oluliselt mehe seksuaalsust, sest pea 75% meestel tekib seemnepurse põide, veidi võib halveneda erektsioonivõime, samas kui orgasmi kvaliteet enamasti ei muutu. Vähem kui 1% operatsiooni läbi teinud meestel võib tekkida kusepidamatus.

Veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis standardoperatsiooniks haavaga (avatud) meetodil eesnäärme eemaldamine. Tänasel ajal kasutatakse seda operatsioonitüüpi vaid väga suure (>100 ml) mahuga eesnäärmete raviks.

Aastakümneid on otsitud tavapärasest operatiivsest ravist patsiendile kergemini talutavaid ja ligilähedaselt sama efektiivseid ravimeetodeid. Maailmas on selleks kasutatud soojusravi, laserravi, kõrgintensiivsusega ultraheli ja teisi meetodeid. Siiski pole Eestis ega ka mujal maailmas ükski seda tüüpi ravimeetod laialdasemat kasutust leidnud. Põhjuseks on tavalistest operatsioonidest halvem ravitulemus ja ravi läbiviimiseks vajalike aparaatide suhteliselt kõrge hind.

Praegusel hetkel selge tulemusega eesnäärme healoomulise suurenemise profülaktikameetodid puuduvad. Algavate muutuste puhul saab soovitada eesnäärme toimimist toetavaid ravimtaimi. Positiivselt mõjub regulaarne seksuaalelu. Paljudel varem ilma mingite kaebusteta meestel tekivad kusemishäired mõne aasta jooksul peale seksuaalelust loobumist.

Allikas: Tartu Ülikooli Meestekliinik

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada