Meeste ealised muutused ja eesnäärme adenoom

Meeste ealised muutused ja eesnäärme adenoom

Vanemaealistel meestel on urineerimine sageli raskendatud, mille põhjus võib olla eesnäärme healoomuline kasvaja - adenoom.

Eesnäärme suurenemise tagamaid selgitab Arstliku Perenõuandla seksuoloog Imre Rammul.

Eesnäärme adenoom ilmneb ealise muutusena paljudel meestel, kes on jõudnud üle 60 künnise. Eesnäärme vähkkasvaja võib tekkida isegi mõnevõrra varasemas eas kui eesnäärme healoomuline suurenemine. Kolmandiku jagu on selliseid mehi, kellel eesnääre suureneb mingil hetkel sedavõrd, et sugeneb tõsisem terviseprobleem. Uurimused näitavad, et 30 -35 aastastest meestest on üle 30% mingisugused muutused eesnäärmel, mis omavad reeglina põletikulisi tagamaid ja annavad enamusel rohkem või vähem endast tunda - sellega kaasneb enamasti ka eesnäärme suurenemine, kuid siis ei ole tegemist eesnäärme adenoomiga.


Millised on eesnäärme suurenemise tunnused?

Sageli ei pruugi mees kohe suurt märgatagi, alguses on tüüpiline, et uriinijuga muutub katkendlikuks ja lehvikjaks; urineerimise lõpus toimub väljutamine väikeste "portsudena". Eesnääre, mis ümbritseb kusitit, suureneb ning avaldab survet ja sellest ka urineerimishäired. Sageli on just urineerimise alustamisega raskusi; ühekordselt väljutatav uriini hulk on suhteliselt kesine; kusepõis ei tühjene suurenenud eesnäärme tõttu täielikult ja tekib uriini retensioon - osa uriini jääb kusepõide.Tekib sagenenud urineerimisvajadus ja meeste mõte liigub selles plaanis, et võiks igaks juhuks kaardistada avalikud käimlad. Põies peetuv uriini jääk loob omakorda tingimused, et põletikutekitajad koloniseerivad alumisi kuseteid ning sellest sugenevad uroinfektsioonid.

Kui näiteks mõnede neeru- ja südamehaiguste korral võib väljutatava uriini hulk olla suurenenud, siis selle mure korral on just vastupidi.


Milline on ravi eesnäärme healoomulise suurenemise korral?

Eesnäärme adenoom on olemuselt healoomuline ja sageli ka vaid medikamentide abil ohjeldatav: küsimus on selles, et eesnäärme vähk ei ole kahjuks sugugi mitte harv nähtus ja seetõttu peaksid mehed, kes on ohustatud eagrupis ja/või omavad kirjeldatud sümptoome, ilmutama "onkoloogilist valvsust". See peaks saama samavõrd tavaliseks nagu seda on saanud keskealiste naiste visiit mammoloogile.

Arstlikku kontrolli ei maksa peljata: uroloogid ei olegi nii lõikamishimulised ja kui ilmnebki operatsiooni vajadus, siis tänapäeval rakendatavad operatsioonitehnikad lubavad eemaldada adenoom nii, et võimalikud tüsistused ja järelnähud on minimaalsed.

Konservatiivseks raviks on mitmeid võimalusi: on terve rida taimi, millel on arvestatavad raviomadused eesnäärme adenoomi korral. Ravimtaimedest on sellisteks kõrvenõges, kõrvitsaseemned, serenoapalmist saadud preparaadid. Esimesed on enam olnud kasutusel rahvameditsiinis, viimaste toime on enam uuringutel tõestust leidnud ja seepärast soovitavad arstid eelkõige just neid. Lisaks on veel tõhusaid mitteloodusliku päritoluga ravimeid, mida väljastatakse apteegist vaid retseptiga.

Eesnäärme adenoom on seotud sellega, et vanemas eas saab meessuguhormoonide ainevahetus uue tasakaalu ning organismis kuhjuvad hormonaalselt aktiivsed vaheproduktid, mis stimuleerivad eesnäärmerakkude vohamist. Olgu siis tegemist ravis rakendatava ravimtaime või ka retseptiravimiga, ikka on enamuse ülesandeks sekkuda ensüümide tasandil meessuguhormoonide ainevahetusse ja blokeerida lüli, mis viib "halbade ainete" moodustumiseni. Ravi tulemusel eesnäärme suurenemine peetub ning tekkinud muutused isegi taandarenevad osaliselt, kuid ravimite tarvitamist peab mees jätkama.


Kas on võimalik elustiili valides probleeme ennetada?

Kui inimene on kehaliselt aktiivne (hästi mõjub ujumine, jalgrattasõit vms.), siis on ka alavöötme verevarustus parem ja ainevahetus vilkam. Just arvutiga töötajad ja teised istuva tööviisiga mehed peaksid leidma endale vabal ajal mingi sobiva liikumisvõimaluse.

Need, kes kuuluvad ohustatud eagruppi, peaks käima androloogi või uroloogi juures end kontrollimas. Eriti siis, kui urineerimine on muutunud raskendatuks või märgatakse vere eritumist.

Pildil Imre Rammul. Pilt Scanpix.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

endine eesti mees
22.03.11 19:16
Tänud soovituse eest tohtri härrale ! ! !
Igasugu uuringuid võib ajakirjandusest lugeda, kuid ma ei ole näinud Eesti ajakirjanduses uuringut, et millises riigis ja kui palju on mingis riigis elanike ravikindlustusega.Soomes näiteks ei ole ühtegi soomlast, kellel puudub ravikindlustus.
Tohtri härrad võiks poliitikutele selgitada, et kuidas saaks eestirahva tervist(mitte aktsiiside tõstmisega)parandada mitte rääkida siin meestele,et peab . . .( aga vast ma ei peagi ,sest tohtri härra palk sõltub klientide arvust ja mina ei kuulu nede hulka,kuna RIIK ei näe vajadust, et ma peaksin sinna (klientide )hulka kuuluma)
http://kanal2.ee/news/article/​Ene-Tomberg-kogenud-eriarst-vo​iks-saada-kolm-keskmist-palka
-63
   
+72

Lisa kommentaar

Saada